EE: Vene sadamad võtavad eestlastelt töö
Eesti välisministeeriumi konfidentsiaalne, vaid majasiseseks kasutamiseks mõeldud ettekanne jaanuari lõpust ütleb, et veel tänavu suvel paigaldatakse Primorski sadama ja Kirishi naftatöötlemistehase vahele 270 kilomeetri pikkune torujuhe. Venelased kavatsevad Primorskist välja viia 12 miljonit tonni naftatooteid aastas.
Uuendamisele läheb ka Kirishi-Jaroslavli naftajuhe.
See pole veel kõik.
Ehitusbrigaadid töötavad ka Ust-Lugas, kus esimesena valmib söeterminal. Peterburi sadam kasvab kiiremini kui Tallinna oma. Eestlased kaotavad piiterlastele juba söe- ja metalliveos.
Primorsk võtab esimesed laevad vastu kümne kuu pärast.
Ehitustöid kureerib Leningradi oblasti kuberner Valeri Serdjukov, kes sai hiljuti piirkonna arendamise eest Venemaa presidendilt Vladimir Putinilt ordeni.
Venelaste veel mõni aasta tagasi utoopilisteks peetud sadamaprojektid saavad tõesti teoks ning annavad jõudu mureussile, mis närib Eesti meeste hingi. Vene transiidi kärbumine närtsitaks ühtlasi Eesti majanduskasvu.
Hoiatus Merilt: Muuga võib kuivale jääda
Sügisel jõudis ärevus Kadriorgu. Sellest ajast seisab president Lennart Meri veebiküljel majandusteadlase Erik Tergi hoiatus, et "läbi Eesti kulgev [Vene] eksport võib oluliselt väheneda Primorskisse mineva toru valmimisega. /.../ Sellest enamikku on äärmiselt raske asendada mujalt sisseveetava masuudiga."
Muuga sadamat läbis mullu 18 miljonit tonni vedelat kütust. Kui sellest 12 miljonit tõesti Venemaale suunduks ning uut kaupa asemele ei leita, jääb igast kolmest mahutist kaks tühjaks. Viiekorruseliste majade kõrgusi mahuteid on Muugal aga kümnete kaupa.
Eesti õnneks on Primorsk mõeldud eeskätt siiski toornafta ekspordiks. Tallinna kaudu läheb aastas läände vaid paar miljonit tonni toornaftat aastas.
Aga ka teised uued Vene sadamad sihivad naftakaupu. Konkurents tiheneb veelgi.
Eestlased otsivad kaupu Kasahstanist ja Hiinast
Kui Vene transiit peaks kokku kuivama, saab põntsu kogu Tallinn. Muuga sadama osa Eesti-Vene transiidis on üle 90 protsendi.
See ei oleks ainult terminalide omanike häda. Lööki tunneksid oma nahal ka sadamaehitajad, raudteelased, merelaevnikud, logistikud... Kokku tuhanded töösipelgad ja kaukamehed.
Eesti Raudtee ja Tallinna Sadama juhid on seepärast viimasel ajal tihendanud kontakte Kasahstani ja Hiina äritegelastega. Kui Vene transiit peaks tõesti ära kukkuma, saaks sealt asenduskaupa hankida.
Kui praegu on Muuga täis kõikvõimalike vahendajate terminale, siis tulevikus kavatseb sadam ka tootjaid endid kohale meelitada. Kui mõnel suurel Vene tehasel oleks isiklik kai või sadamaplats Tallinnas, ei tekiks tal enam kiusatust Peterburi või Ust-Luga kaudu kaupa välja vedada.
Transiidiärimehed on B-plaanina arutanud isegi Venemaale kolimist. Ust-Lugas jätkub ruumi paarikümnele korralikule terminalile.
Vene sadamad aitavad pingeid maandada
Esmapilgul täiesti üllatavalt käituvad aga mitme riigiasutuse analüütikud. Neile isegi meeldivad Vene uued sadamad.
Prognoosid näitavad, et Vene transiit paisub lähiaastatel nii hoogsalt, et Venemaa ei suuda kõike seda kraami ainult ise välja vedada isegi uute sadamate valmimisel. Baltimaade sadamate kaubamaht on kokku ligi 100 miljonit tonni aastas. Nii suurt kaubavoogu ei ole lihtne mujale suunata.
Mis aga veel tähtsam: uued sadamad lõdvendaksid riikidevahelisi pingeid.
Venemaale ei meeldi Baltimaade semmimine NATOga. Kui Baltikum pääseks NATOsse, tähendaks see venelastele, et neile ülioluline tooraine eksport käiks vaenuliku sõjalise ploki kontrolli all. Oma sadamad annaksid aga Vene karule peremehetunde tagasi.
Ühtlasi väheneksid süüdistused, et Baltimaad rikastuvad emakese Venemaa arvel ning katsuvad idanaabritelt igal juhul seitset nahka koorida.
Venemaal levib selline arvamus isegi kõige kõrgemal tasemel. Näiteks kaks nädalat tagasi kandis Vene asetranspordiminister Vladimir Jakunin peaminister Mihhail Kasjanovile ette, kuidas kulgeb uute sadamate ehitus. Ta toonitas seejuures jälle, et 58 protsenti Loode-Venemaa väliskaubandusest käib Balti sadamate kaudu ja Läti naftajuhtme kasutamise tariifid on Vene riikliku Transnefti omadest 2-2,5 korda kõrgemad.
Eestile lisab jõudu WTO
President Putinil on nii palju võimu, et ta saab Lukoili Vagit Alekperovi, Jukose Mihhail Hodorovski jt oligrahid iga kell enda juurde vaibale kutsuda ning käsutada, missuguste sadamate kaudu kaupa välja vedada, kuigi tegemist on sõltumatute erafirmadega. Putin aga ei tee seda.
Venelaste transiidi suunamise hoobadeks on hoopis raudtee- ja torujuhtmetariifid. Need on eriti olulised, kuna suurem osa kauba teekonnast jääb nii või naa Venemaa territooriumile.
Kuid olukord muutub varsti, sest Venemaa tahab pääseda ülemaailmsesse kaubandusorganisatsiooni WTO. Too aga nõuab kõigile õiglasi tariife.
WTO ongi Eesti trump. Kui peaminister Mart Laar mullu Peterburis käis, küsis üks ajakirjanik pressikonverentsil, kas Eesti hakkab takistama Venemaa pääsemist WTOsse, sest Venemaal kehtivad Eesti suhtes karistustollid.
Laar põikles otsesest vastusest kõrvale. Idanaabrit ei maksa ju ärritada. Topelttollid kaovad nagunii, sest see on samuti WTOsse pääsemise eeltingimus. Eesti soovidest sõltumata.
Bardakk päästab Muuga
Erinevalt Tallinna sadamast külmuvad Peterburi-lähedased sadamad talvel kinni. Ust-Lugat takistavad ka hoovused, mis kannavad sadama akvatooriumisse liiva ning nõuavad tihedat süvendamist. Sadama ehitamine ja käigushoidmine muutub taas kallimaks.
Mis aga kõige tähtsam: Eesti peab venelastest paremini tööd tegema. "Kui meid midagi päästab, siis on see venelaste lohakus," ütleb üks Eesti ärimees Tallinna Sadama ellujäämisshansside kohta. "Ida partnerid on väga ebastabiilsed. Ühel päeval saadavad ämbritäie kaupa, teisel 20 ämbrit. Eestlased peavad olema võimelised neid tõuse-mõõnu taluma."
Bardakk on igapäevane asi ka uute sadamate rajamisel. Näiteks Primorskis kasutatakse ehitamiseks sõjaväelasi, kelle töö tase ja tempo jätavad soovida. Ehitusmaterjalide varguste tõttu hoitakse tööplatsi miilitsavalve all.
Suurärimehed ootavad läbimurret idapoliitikas
Järgmisel reedel saabub Tallinnasse rongiga ligi 30 Vene tähtsat riigi- ja majandustegelast, et arutada Eesti-Vene suhteid.
Delegatsiooni veavad Venemaa oligarhide eestkõneleja, sealse töösturite liidu juht Arkadi Volski ning riigiduuma välisasjade komitee esimees Dmitri Rogozin.
Venelased peavad kaks päeva kõnelusi Eesti suurettevõtjate ja poliitikutega, sh Riigikogu väliskomisjoni esimehe ja Toompea võimuliidu nõukogu juhi Andres Tarandi ning teede- ja sideminister Toivo Jürgensoniga.
Eesti tähtsus seisneb eelkõige Muuga sadamas, mis on Musta mere äärse Novorossiiski ja Läti Ventspilsi järel suuruselt kolmas Vene nafta väljaveo koht. Nafta annab enamiku Moskva väliskaubanduse tulust.
Kohalike ärimeeste seas levib õhin, et tegemist võib olla suure läbimurdega, mis viib peagi Vene-poolsete topelttollide tühistamiseni ning sillutab teed Eesti peaministri Mart Laari võimalikule Moskva-visiidile.
Venelased saabuvad Eestisse suurettevõtjate kutsel, kes on ka varem aktiivselt idapoliitkat ajanud. Kolm aastat tagasi tegid nad lobi, et riigiduuma loobuks Eesti-vastase kaubandusembargo arutamisest. Seaduseelnõu oleks peatanud kahe riigi vahel kogu kaubanduse, sh äärmiselt tulusa naftaäri. Peaminister Viktor Tshernomõrdin lasi eelnõu tööst maha võtta.
Tuleval nädalal toimub ka Eesti-Vene majanduskoostöö konverents Tartus, kust võtavad osa välisminister Toomas Hendrik Ilves ja värske Vene saadik Eestis Konstantin Provalov.
Gdynia
mullune maht 8,6 mln tonni
Gdansk
mullune maht 16,5 mln tonni
Kaliningrad
mullune maht 4,4 mln tonni
Klaipeda
mullune maht 19,4 mln tonni
Ventspils
mullune maht 34,8 mln tonni
aastane kasv 1,9%
Läänemere suurim naftasadam, mis on Venemaaga ühendatud torujuhtme abil.
Riia
mullune maht 13,4 mln tonni
Tallinn
mullune maht 29,2 mln tonni
aastane kasv 10,5%
Naantali
mullune maht 6,4 mln tonni
Rauma
mullune maht 5,4 mln tonni
Pori
mullune maht 4,1 mln tonni
Helsingi
mullune maht 10,8 mln tonni
Porvoo
mullune maht 15,9 mln tonni
Hamina
mullune maht 4,6 mln tonni
Primorsk
ehitatav naftasadam. Esimene last peab minema merele detsembris 2001. Arvatav väljaveo kogus 12-15 mln tonni aastas. Sadamat on kavas edaspidi laiendada kuni 45 miljoni tonnini aastas. Ühendatakse torujuhtme abil Kirishi naftatöötlemistehasega.
Peterburi
mullune maht 32,5 mln tonni
aastane kasv 15,2%
Tänavu veetakse välja 8 mln tonni naftat. Lähiaastatel väljavedu kasvab. Päevakorral on sadama erastamine.
Batareinaja
ehitamine on alanud. Kauba vedu algab tänavu. Väljaveo kogus 4,5 mln tonni aastas. Seejärel sadamat laiendatakse.
Ust-Luga
ehitatatakse juba aastaid. Nafta väljavedu peaks algama 2003, Esialgu 7 mln tonni aastas. Lisaks veetakse 4 mln tonni kemikaale ja väetist. Hiljem peavad kogused suurenema.
Sulev Vedler
Tarmo Vahter
Aavo Kokk
