Nõrk pankrotiseadus võimaldab pankrotihaldurite kuritarvitusi
Pankrotihalduril on pankrotis ettevõtte vara käsutamiseks suured volitused, sest ta on määratud sisuliselt selle ainujuhiks, kirjutab Äripäev. Tema võimuses on ka eelistada üht võlausaldajat teisele, võlgu edasi müüa või juurde tekitada ning suunata seeläbi pankrotiprotsessi endale sobilikus suunas. Tallinna linnakohtu kohtunik Piret Randmaa, kõrvaldas pankrotihaldur Milvi Suursaare ASi Ovekor pankrotiprotsessist, kuna selgus, et Suursaar laenas pankrotis ettevõttest iseendale ja oma firmale kokku 2,1 miljonit krooni.
Randmaa kinnitas, et Tallinna linnakohtu kohtunikud Suursaart enam mingil juhul sellesse ametisse ei kutsu. Lisaks Suursaarele on Tallinna linnakohtu kohtunike hulgas alatiseks usalduse kaotanud ka Kauri Rattus ja Aivar Leismann. Leismann tekitas pankrotihaldurina OÜ-le Balti Baas 1,39 miljoni krooni suuruse kahju, mille põhjal algatati kriminaalasi. Kauri Rattus kõrvaldas Meretehase pankrotihaldurina ligi pool miljonit krooni, tema tegevuse uurimiseks on algatatud kaks kriminaalasja.
Eksimuste eest pankrotihaldurina on süüdi mõistetud Indrek Uudeküll, kes müüs Luunjas hobused maha kiiresti rikneva kauba pähe, ja Oru turbakombinaadi pankrotti menetlenud Andres Kuusk. On iseloomulik, et pankrotis vaevlevate turbakombinaadi töötajate palgaraha kadumises süüdistatud Kuusk, kes ütles, et viskas selle pättide kartusel autoaknast välja, sai karistada vaid sularaha vedamise eeskirja rikkumise eest. Ehkki kohus keelas nii Uudeküllil kui Kuusel töötada materiaalselt vastutaval kohal, tegutsevad mõlemad pankrotiasjadega edasi, kuid halduri abiliste ja nõuandjatena.
Tallinna linnakohtu esimees Helve Särgava tõdes, et sageli on pankrotihalduri tegevusega rahulolematud nii võlausaldajad kui ka võlgnikud. "Kui eesmärgiks on, et keegi midagi ei saa ja midagi järgi ka ei jää, siis tekib küsimus, kelle huvides pankrotimenetlus üldse toimub," leiab ta. Särgava ütles, et kahtlused, nagu mängiks mõned haldurid kohtunikega kokku, pole kinnitust leidnud. Küll aga teab ta juhtumeid, kus haldur on võlausaldajate koosolekul mõju avaldamiseks väitnud, et üks või teine asi on eelnevalt kohtunikuga kooskõlastatud.
Vandeadvokaat Maria Mägi, kes on võlausaldaja esindajana pikka aega jälginud Balti Baasi pankrotti, paneb imeks, et järjestikused pankrotihaldurid Aivar Leismann ja Ly Müürsoo tasusid pankrotis oleva firma arvelt oma büroo renti ja muid bürookulusid. "Ma ei mõista, mis bürood nad rentisid, kui tegelikult istusid kogu aeg oma firma kontoris?" küsis ta. Milleks oli vaja liisida kallist sõiduautot, tasuda selle kindlustuse, kütuse ja parkimise eest sadu tuhandeid kroone aastas, kui kogu asjaajamine käis Tallinna piires? Kuna ühel halduril on tavaliselt käes mitu pankrotiasja, siis võib ta samu kulutusi lasta kinni maksta korraga mitmel firmal. "Vaene võlgnik, kes niigi raskes seisus, kooritakse niiviisi hoopis paljaks," tõdes Mägi.
Pankrotihaldurite Koja esimehe Andres Hermeti sõnul ei olegi pankrotihaldurite suhtes nii palju kriminaalasju algatatud, kui tundub. Pigem on probleem selles, et pankrotihalduril puudub distsiplinaarvastutus, taandatud haldurite tegusid ei uurita lõpuni, kuna sellise uurimise korda pole.
Justiitsminister Märt Rask tunnistas, et on teadlik haldurite tegevuse üle tehtava järelevalve puudulikkusest ja selles tulenevatest probleemidest. "Ministeerium on saanud teateid haldurite olulistest rikkumistest ja ametiseisundi kuritarvitustest. Ka on viimasel ajal meile saabunud kirju pankrotistunud ettevõtte töötajatelt palvega uurida halduri tegevust," teatab ta. Rask tõdes, et kohtud ei ole pankrotialases järelevalves alati suutnud olla oma ülesannete kõrgusel ja nende tehtav järelevalve on jäänud paljuski formaalseks.
Selle üks põhjusi on justiitsministri hinnangul pankrotiasjade spetsiifilisus ja sellele valdkonnale spetsialiseerunud kohtunike puudumine. Uue pankrotiseaduse eelnõus on kavas luua võimalus pankrotiasjade koondamiseks teatud kohtute juurde, kus töötaks ka vastava koolituse saanud kohtunikud. Muu hulgas on arutatud ka haldurite allutamist täitevvõimu järelevalvele analoogiliselt notarite ja kohtutäituritega. Pankrotihaldurite Kojale tahetakse aga panna järelevalvefunktsioon.
