Maaomanikud tirivad Tallinna parklate hindu üles
?Ma vaidleks vastu,? asub Euroopa-väidet kummutama Eesti ühe suurima parklaketi Europark Estonia juhataja Lauri Kasper. 1979. aastal Norras alustanud Europark tegutseb nii Põhja- kui ka Baltimaades, hoides Norras enda käes poolt parklate turuosast. ?Tegutseme ka teistes riikides ning näiteks Soome parklates on hind isegi kallim.? Helsingi tunnihind erineb Tallinnast isegi kuni kolmandiku.
Sealses parkimismajas maksab tund parkimist üle 50 krooni. Riias jääb tasu Tallinnaga samasse suurusjärku, kuid näiteks Oslos maksab tund parkimist 90 krooni; Londoni parkimismajades 70?100 krooni (kuukaart 7500 krooni).
Kohtume Europarki Tallinna uhkeimas parklas, kahe ja poole aasta eest valminud Tartu maantee pikenduse aluses parkimismajas, mis mahutab 300 autot. Keskmiselt kolmveerand kohtadest kuulub 1500-kroonise kuukaardi soetanud püsiklientidele. Päevast vaba ruumi kasutavad enamjaolt juhutulijad, kes siirduvad Stockmanni, Ühispanga peamajja või mujale kesklinna (kontoritesse). Lisaks parkimismajale peab Europark kesk- ja südalinnas kokku viite väliparklat, neist Mere puiestee 6 alustas nädalapäevad tagasi.
Väga erinevad hinnad
Isegi nendes parklates on väga erinevad hinnad: vastloodud parkla kuukaart maksab 300 krooni, Aia 7 kaardi omandamiseks tuleb välja käia 1180 krooni. Võrdlus linna palgatud Falcki parkimisteenusega: kesklinna kuukaart maksab 1500 krooni, südalinna oma 2500 krooni ja vanalinna kuine parkimiskaart koguni 3500 krooni! Parkimismajas tuleb hind siiski mõnevõrra odavam: Viru keskuses 1500 krooni ja Rävala puiestee parkimismajas 1450 krooni.
Üldjoontes on hinnad aastate jooksul samaks jäänud, kinnitab Kasper. Kui välja arvata 1. aprillist sisse seatud muudatus parkimismajas: endise 15 minuti asemel maksab nüüd iga alustatud kümme minutit viis krooni. Kasperit isegi veidi üllatas klientide tagasiside: parkimisaktiivsus ei muutunud kuidagi.
Paratamatu tõus
Seevastu Tuukri tänaval avatud parklat pidav Motocar OÜ kergitas kuist parkimishinda viimase aasta sees kokku 150 krooni võrra: ühel puhul tõusis hind 100 ja teisel puhul 50 krooni. Motocari omanik ja juhataja Argo Valdek ütleb siiralt, et tõus oli paratamatu. Maaomanikud tõstsid hinda ja kuidagi peab parkla neljale töötajale ju palka maksma. ?Mõelge vaid, kui palju on meie parkla alusel maal omanikke: meie aadress on Tuukri 2, järgmine majanumber aga Tuukri 26,? räägib ta.
Samas lisab Valdek, et nende parkimine jääb ka tulevikus naaberparklatest soodsamaks. Selle tingivad asjaolud. Kliendile pole pakkuda tõkkepuid ega asfaltkatet nagu naabritel. Kõigest hoolimata teenib Motocar väikest kasumit. ?Võiksin ju valetada, et oleme suures miinuses, aga see poleks aus,? märgib Valdek. ?Milleks muidu äri pidada.? Samas lisab mees, et rikastumis-ohtu sellest ärist siiski karta ei ole. Tegemist on puhtal kujul käsitööga, kus miljonikroonisest käibest võib vaid unistada.
Mullu 4,7 miljoni kroonise aastakäibega Europarki juht tõdeb kasumisse jõudmise esialgu kättesaamatu tulevikuteema olevat. Isegi seda ei oska veel lubada, mitme aasta pärast maa-aluse parkimismaja ehitusse investeeritud 64 miljonit krooni tagasi teenitud saab. Ainuüksi kuised parkla hoolduskulud küündivat talviti saja tuhande kroonini.
Europarki parklate hind sõltub kolmest asjaolust, loetleb Kasper. Esiteks võrreldakse endid Tallinna linna kehtestatud parkimistsoonide hindadega, teiseks Tallinna parkimismajade hindadega ning kolmandaks, mis seal salata, loeb nõudlus parkimisteenuse järele.
Kartellitaolised lepped
Ärilehele teadaolevalt teevad väiksed parklaoperaatorid (haldavad 1-2 parklat), keda ongi Tallinnas valdav enamik, aeg-ajalt midagi kartellitaolist. Kui tõstavad hinda, siis juba korraga. Selle peale teeb Kasper suured silmad. ?Meie põhikonkurent on Falck ning ma ei kujutaks ette meid nendega hindade üle kokku leppimas,? sõnab ta. Pigem usub ta, et parkimisturg reageeris mullusele Tallinna linna hinnatõusule hilinemisega. Linn tõstis hinda augustis, kui tekkis juurde kolmas, südalinna tsoon.
Ka ühe parkla pidajast Valdek ei kinnita otseselt võimalikku kartellilepet. ?Võib-olla mõnes kohas avaldatakse survet, aga mitte meile,? märgib mees.
Miks annab Europarki ja Falcki kõrval suuroperaatoreid tikutulega taga otsida? Miks isegi suur-omanikud parklaalust maad rentida eelistavad?
Põhjus peitub ebakindlas tulevikus, räägivad parklapidajad ühest suust. Näiteks Tuukri tänava suhtes hoiatasid omanikud juba viie aasta eest, et kauaks seda parklat ei jätku: detailplaneeringud on olemas ja ootavad ehitamist. Motocar on küll mõelnud laienemisele, kuid eestlased eelistavat oma kesklinna maatükki pigem kasutult prahi all seista lasta kui välja üürida. Europark piilub vaikselt Tartu suunas.
Europarki juht prognoosib mõne aasta pärast algavat parklamajade ehitamise buumi: hoogne kinnisvaraarendamine tekitab vajaduse luua Tallinna juurde 2?3-tasandilisi parkimismaju.
Tulud
Tallinn tegi mullu parkimiskäivet 42,5 miljonit
?? Falcki võib lugeda Eesti suurimaks parkimisoperaatoriks. Peamine konkurent on Europark, kellele lisandub hulk väiksemaid ja reeglina lokaalseid operaatoreid.
?? Falcki liikluskorralduse, parkimiskorralduse ja -kontrolli käive Eestis oli 2004. aastal 30 miljonit krooni. Parkimiskorralduse ja
-kontrolliga tegeleb ca 65 töötajat. Tallinna parkimiskäive oli 26,1 miljonit krooni + parkimistrahvid 16,4 miljonit = 42,5 miljonit, millest Falcki teenustasu oli 11,8 miljonit. ?Tervikuna oleme kasumis, kuigi loomulikult on kohti, kus marginaalid on väga väikesed,? räägib AS Falck Eesti avalike teenuste divisjoni juhataja Kristjan Konks.
Parkimiskohti liiga vähe
?? Tallinna kõrged parkimistasud tulenevad parkimiskohtade vähesusest, selgitab Konks. Ja toob välja järgmised trendid.
?? 15 aastat tagasi alanud autode arvu plahvatuslik kasv ? mullu näiteks kasvas ARK-is arvele võetud sõidukite arv 40 424 võrra. Samas on suur osa kesklinnast ja ka magalarajoonidest projekteeritud ning rajatud varem, arvestades kordades väiksema autode arvu ja liiklustihedusega. Ja vanalinn on ehitatud enne seda, kui autod üldse leiutati.
?? Autode arvu ja liiklustiheduse kasvades on lihtsaim ja tihti ka ainuke võimalus läbilaskevõime suurendamiseks sõiduradade arvu suurendamine parkimiskohtade arvel.
?? Viimastel aastatel on aktiivselt hakatud täis ehitama neid väheseid vabu krunte, kus seni oli tühermaa, mis oli aastate jooksul parklaks muutunud.
?? Kui varem parkisid sajad juhid oma autosid kesklinnas võõrastes hoovides, siis nüüd on järjest rohkem omanikke hakanud piirama võõraste sissesõitu oma territooriumile. Parkimiskohtade vähenedes kasvab pidevalt surve vabadele kohtadele, mis viib hinda üles.
?? Eestlaste tarbimisharjumus: hea auto omamise ja sellega sõitmise eest ollakse nõus maksma oma sissetulekutest proportsionaalselt oluliselt rohkem kui ?keskmine eurooplane?.
Kommentaar
Linn paneb asjad paika
Hardo Pajula, majandusanalüütik
Üks asi, millele võiks tähelepanu pöörata, on linnavalitsuse tegevus. Parkimistasud ja parkimistrahvid sõltuvad linnavalitsuse poliitikast.
Nemad on loonud regulatiivse õhkkonna, kus majandus toimib ja mille järgi eraparklad oma hinna määravad. Sisuliselt on siin tegemist kahe asjaoluga: esiteks linnakassa täitmine ja teiseks valik, milliseid käitumisjooniseid soosida.
Linnavalitsuse eesmärk on maksukogumine, mis Tallinnas on usaldatud Falckile. Spekuleerin muidugi, aga ehk on mindud parkimistasudega liiale. Kui linnavalitsuse poliitika on hoida autod vanalinnast eemal, siis ehk oleks mõistlik luua kaugemale suured tasuta parklad, kuhu kõik saaksid oma autod jätta? Kui võetakse vastu otsus jala käia, siis võiks mõelda ka tasuta parkimisele ja ühistranspordile, mis võimaldaks igale poole mugavalt ligi pääseda.
