Steve Jobsi uus imetelefon saab käeraudadeks
Apple’i tegevjuht Steve Jobs esitles üle-eelmise nädala teisipäeval uut mobiiltelefoni iPhone. 1 tund, 29 minutit ja 19 sekundit kestnud show tõi Apple’i aktsionäridele sisse umbes kolm miljardit dollarit ehk 36 miljardit krooni. Päeva jooksul jätkas Apple’i aktsia sihikindlat rühkimist ülespoole ja õhtuks olid firma omanikud ligi saja miljardi krooni võrra rikkamad.
Hind 7000 krooni kanti
Kui Ameerika Ühendriikides jõuab imevidin poelettidele selle aasta juunis, siis Euroopasse lubati seda aasta viimases kvartalis. Apple’i esindaja Eestis Sander Paas ei oska samuti midagi konkreetsemat öelda. Pealegi viitab Paas pooleliolevale vaidlusele iPhone nime üle, nii et Apple’i töötajatele üle maailma on antud soovitus kommenteerimisest loobuda. USA-s hakkab telefon sõltuvalt mälumahust maksma natuke üle 6000 (4Gb) ja 7000 (8Gb) krooni. Arvestades, kuidas Apple’i tooted tavaliselt Eestisse saabudes hinda juurde võtavad, siis meie nii odavalt ei pääse.
Esimesed reageeringud uuele telefonile on tulnud ülivõrretes. Bank of America teatas, et Apple’i eesmärk müüa 2008. aastal kümme miljonit iPhone´i on liiga madalale seatud. Creative Strategies’ analüütik Tim Bajarbin pasundas, et “nutitelefoni” ehk “smartphone’i” asemel tuleb kasutusele võtta uus termin “geeniustelefon”.
iPhone ongi über-cool. Parima võrdluse saamiseks on kõige lihtsam minna mõnda EMT müügisaali ja uurida olemasolevaid nutitelefone. Siis aga vaadata esitlust iPhone’i kohta http://events.apple.com.edgesuite.net/j47d52oo/event/. Praegu müügil olevad nutitelefonid on lihtsalt koledad. Nupurägastik ja ikoone jubedalt täis topitud ekraan. Et kõik ära mahuks, on telefonide külge poogitud imelikud klapid ja veidrad sarvekesed.
iPhone’il ei ole klaviatuuri. Ainult üks suur puutetundlik ekraan – mõeldud kasutamiseks sõrmede, mitte kaasaantud pulgakese abil. “Oi, kuidas me seda patenteerisime,” teatab Jobs. “Ja kavatseme seda ka kaitsta.” Kokku sisaldab iPhone üle 200 uue patendi. Tervet telefoni kattev ekraan teeb kvaliteetsemaks videote ja fotode vaatamise või mängude mängimise, kuid mis veelgi olulisem – lubab uuel tasemel sisu. Nii on telefonis tõeline operatsioonisüsteem MacOs X – sama, mis jookseb Macintoshi arvutitel – tõeline internetibrauser ja e-post, WiFi, fotoaparaat ning mp3 mängija. Analüütikud ütlevad, et kui iPhone’st ongi formaalselt raske midagi tõeliselt uut leida, siis Apple’i geniaalsus seisab oskuses kõik olemaolev uuel tasemel kokku panna. Tarkvarainsener Richard Tensok ütleb, et võitlusest kasutajaliidese üle tulebki järgmine suur konkurentsisõda. Apple on kahtlemata astunud uuele tasemele.
Kasutajaliides, võib öelda ka oskus panna kliendid toodet tarbima uuel ja paremal tasemel, ei ole lihtsalt uus tehniline lahendus. Selle vaatenurga illustreerimiseks meenutas Jobs mitmeid kordi 1984. aastal turule tulnud arvutihiire ja graafilise kasutajaliidesega esimest Macintoshi arvutit. Praegu on isegi raske ette kujutada, et kunagi said inimesed arvutit kasutada ainult käskude kaudu, mida klaviatuurilt sisse trükkida. Kui tahtsid avada, trükkisid “open”, kui tahtsid sulgeda, trükkisid “shut” jne. Selge, et Macintoshi hiir ja arvutiekraanile tekkinud aknad ning ikoonid muutsid tervet tarbimiskultuuri. Sama asja kordumist loodetakse ka iPhone’i juures. “iPhone ei ole vana asi natuke paremal kujul, vaid muudab tervet tööstusharu nagu esimene Mac muutis arvutitööstust ja esimene iPod muusikatööstust,” lubas Jobs ka seekord.
On Skype või ei ole?
Pärast esimese “ohhoo”-efekti vaibumist on uue telefoni kohta tulnud ka mõned kainestavad küsimused. Näiteks: kuidas peab puutetundlik ekraan vastu kriimustustele, mustuse- või higijälgedele? Kas aku on piisavalt vastupidav? Suurem osa kriitikat on käinud aga Steve Jobsi valitud ärimudeli kohta. iPhone on tehtud suletud süsteemiks, see tähendab, et kolmandate osapoolte tarkvara saab imetelefoni jõuda ainult Apple’i loal, tõenäoliselt siis tasu eest. Selline telefon aga kujutab endast ju sisuliselt pisikest arvutit ja kui isegi uut mobiilimängu saab telefoni laadida ainult Apple’i vahendusel, siis… New York Times nimetaski Apple’i lähenemist iKäeraudadeks.
Kuna iPhone võimaldab WiFi-ühendust ja Steve Jobsi järgi valib telefon ise automaatselt sobiva võrgu, siis huvitas kohe kõiki, kas iPhone’i saaks laadida internetitelefoni Skype tarkvara. Skype’i foorumid on sellelaadseid järelepärimisi täis. “No comments,” on Skype’i töötajate vastus. Steve Jobsi enda vastus samale päringule jäi samuti ebamääraseks. Jobsi põiklemine annab lootust. Äkki ei saa ta Skype’i praegu lubada ainult kohtuloo kartuses, käib ju vaidlus teise IT-hiiglase Ciscoga just seetõttu, et viimasel on juba kaitstud internetitelefon nimega iPhone. Kas just seetõtttu rõhutas Jobs mitu korda, et iPhone on mobiiltelefon, mitte internetitelefon.
Steve Jobs, maailma parim show-mees
•• Apple’i juhi Steve Jobsi pooleteisttunnine esitlus on kahtlemata selle aasta kõige paremini tasustatud show. Seda tasub vaadata nii ärijuhil, kes peab tegema ettekande aktsionäridele kui ka müügimeestel maailma erinevates nurkades, kes Powerpointi abil oma esitlusi valmis treivad.
•• Tehniliselt ei olnud esitluses ju midagi imepärast. Ma pakuks mõnikümmend tuhat krooni. Pärnu Konverentsidki on uhkemad ja slaide vahetav pult jupsis ka miljardär Steve Jobsi käes. Aga tulemus? Nõukogude aega mäletavale põlvkonnale toob Jobsi esinemise vaatamine silmanurka nostalgiapisara – aplaus, ovatsioonid, kauakestvad ovatsioonid, ovatsioonid püsti seistes – olid läbivad elemendid terves iPhone show´s.
•• Guardiani ajakirjanik John Naughton kirjeldaski iPhone’i esitlust mürgisel toonil kui mingi sekti kultusriitust. Muuseas, täpselt samal ajal toimus ka maailma IT- ja elektroonikamess, kus astusid välja 500 IT-giganti alates Microsoftist ja lõpetades Sonyga, avasõnad luges peale maailma esirikkur Bill Gates. Kumb kahest üritusest aga võitis järgmise päeva lehtede esiküljed? Pole vaja oletada.
