Rohelised taunivad Reformierakonna keskkonnapoliitikat
„Kahjuks on minister Jaanus Tamkivi aetav keskkonnapoliitika muutunud aina selgemalt ressursipoliitikaks ning selmet leida lahendusi ökoloogilise innovatsiooni vallas, on Tamkivi lipukirjaks majandamine keskkonna arvelt,” leidis Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Marek Strandberg.
„Meile hakkab aina selgemaks saama, miks sedavõrd jõuliselt ignoreeriti roheliste soovi asuda koalitsioonis keskkonnaministri kohale,“ leiab Strandberg. „Praegu me näemegi seda, mil moel keskkonnaministeerium on muutnud ressursijagamise ja majanduse toetamise ministeeriumiks.“
Rohelistele on vastumeelt keskkonnaministri soovitus 23. mai Eesti Päevalehes, kus ta soovitab kinnisvaraarendajatel teha rohkem koostööd kohalike elanikega seotult uute paekivi- ja liivakarjääride avamisega, nimetades seda suuremaks kompromissiks.
Poliitiku hinnangul on ressursimahukate toodete osakaalu vähendamine ehituses võimalik. „Meenutagem, et täna on Eestis sadu miljoneid tonne põlevkivituhka, millele pole kasutust leitud. Selle põhjuseks on väidetavalt liialt kõrge hind,” leidis Strandberg.
Strandbergi sõnul tuleb igal juhul võidelda selle eest, et ühtede elutingimuste paranemine ei toimuks teiste elukeskkonna halvenemise arvelt.
Ökomaksureform venib kasumihuvi tõttu
Ressursimahukuse kasvamine majanduses ning hoolimatus energiakulutuste vähendamise vallas on roheliste arvates üheks peamiseks jätkusuutliku arengu takistajaks Eestis. Raiskav ja hoolimatu ressursikasutus on üks peamisi kõrge inflatsiooni põhjusi ning selle kaudu ka takistuseks eurotsooniga liitumisel, leiab erakond.
Marek Strandbergi sõnul on selgelt pidurdatud ökoloogiline maksureform, mille eesmärgiks on loodusvarade selline maksustamine, et aherainete töötlemine ehitusmaterjalideks muutuks majanduslikult mõistlikuks.
„Tuleb koheselt käivitada ökoloogilise innovatsiooni ja keskkonnaülisuse põhimõtteist lähtuvad kavad,“ ütles ta.
Strandbergi hinnangul on nii kinnisvara kui ehitushindade tõus tegelikult loonud eelduse ökomaksureformiks, sest tarbijad on suutelised ja valmis hoonete ja elukeskkonna eest maksma kõrgemat hinda. Seda asjaolu peabki arvestama ning ökomaksudega looma olukorra, kus potentsiaalsete maardlate lähedal elavate inimeste elukvaliteet ei langeks seetõttu, et keegi teine saab uue maja või korteri.
Ökomaksureformi ühe autori ja nõustaja Valdur Lahtvee sõnul lähtub äsjane valitsuse otsus, loobuda CO2 heitmetasust, vaid üksikute ettevõtete kasumi säilitamise huvidest ja on vastuolus täna kehtivate riiklike eesmärkidega.
„On see ju kaasaegse maailma põhitõde, et kõrgem tööviljakus ja tootmise efektiivsus saavad alguse arukast ressursikasutusest. Majandust ei muuda efektiivsemaks deklaratsioonid teadmistepõhise majanduse prioriteetsusest vaid innovatiivsust käivitava majanduskeskkonna loomine,“ lisas Lahtvee.
