„Kui mõni telekanal kaob oma loa kehtivuse ajal ootamatult vaatajate ekraanidelt, tähendab see ringhäälinguseaduse nõuete ja ringhäälinguloa tingimuste rikkumist,“ selgitas Päevaleht Online’ile kultuuriministeeriumi pressiesindaja Ave Toots-Erelt.

Ringhäälinguseaduse ringhäälinguloa tingimuste rikkumise eest võib juriidilist isikut karistada kuni 50 000 kroonise rahatrahviga ning ringhäälinguseaduse nõuete rikkumise eest veel omakorda 40 000 krooniga.

Kui telekanal järksu eetrist kaob, siis tuleb järelevalve teostajal, kelleks antud juhul on kultuuriministeerium, küsida infot toimunu kohta ning nõuda ringhäälinguloa tingimuste täitmist.

Kui seda siiski ei toimu ja loa omaja ei anna selget vastust põhjuste kohta, käivitub menetlusprotsess, mille lõpptulemusel võib kultuuriministeerium ringhäälinguloa kehtetuks tunnistada.

Ringhäälinguluba tunnistatakse kehtetuks ka siis, kui loal märgitud isik esitab sellekohase taotluse. Sellisele otsusele mingisugust karistust ei järgne.

Kruudale kuuluvad meediakanalid sellesisulist soovi tänase seisuga veel avaldanud pole.

Ringhäälinguluba kaotab kehtivuse ka siis kui kanalit opereeriv firma läheb pankrotti.

Eilses Eesti Päevalehes teatas Kruuda, et tema meediaärist ilmselt enam asja ei saa ning kõik väljaanded suletakse lähiajal.

Ekspert: meediaäri lõpetamine ei halvendaks Kalevi grupi seisu

Investeerimisportaali tarkinvestor.ee rajaja Kristjan Lepik nentis, et ei sooviks hakata ennustama, mida võib Kruuda meediaettevõtete sulgemine teha Tallinna börsi nimekirjas oleva Kalevi aktsia hinnaga.

„Ega Kalev selline päris klassikaline börsifirma ei ole. Aktsia on väga ebalikviidne,“ iseloomustas ta praegust olukorda.

Kui Kruuda oma kahjumit tootvad meediakanalid sulgeb, siis ei saaks seda Lepiku sõnul otseselt firma kasuks nimetada.

„Raha põletamine lõpeb. Vähemalt ei halvenda see samm kogu ülejäänud grupi seisu,“ lisas ta.