Rootsit juhtiv valitsus on asunud ajama senisest aktiivsemat sotsiaalpoliitikat, kuna järgmisel aastal toimuvad riigis parlamendivalimised, vahendas Bloomberg.
"Rootsi on sügavas majanduskriisis," kuulutas rahandusminister Anders Borg täna. "Me toome riigi kriisist välja."
Borgi sõnul ületavad riigieelarve tulud vaatamata majanduskriisile kulusid.
Samas tõdes Borg, et Rootsi majandusele kujutavad kõige tõsisemat ohtu Balti riigid, kus tegutsevad panganduskontsernid Swedbank AB ja SEB AB, vahendas Reuters.
"Balti riigid on kõige tõsisem oht," märkis Borg.
Borg nentis, et majanduskriisi süvenemine Balti riikides võib mõjutada kogu Põhjamaade regiooni.

Maksukärped

Peaminister Fredrik Reinfeldti juhitav valitsus plaanib muuhulgas kärpida üksiksiku tulumaksu neljandat korda alates asumisest valitsusjuhi ametisse 2006. aastal. Samuti kavatsetakse koolide ja haiglate arendamiseks eraldada järgmisel aastal 32 miljardit Rootsi krooni (49 miljardit Eesti krooni) ja ülejärgmisel aastal 24 miljardit krooni (37 miljardit Eesti krooni).
Opositsioonilised sotsiaaldemokraadid nõuavad aga omakorda, et üksikisiku tulumaksu tuleb tõsta.
"Meie praegused stiimulpaketid ja finantside stabiilsus tähendab seda, et Rootsi majanduslikud väljavaated paistavad üsna kenad," kuulutas SEB AB peaökonomist Robert Bergqvist.
Rootsi eelarvedefitsiit võib järgmisel aastal küündida 3,4 protsendini SKP-st. 2011. aastal võib see väheneda 2,1 protsendini ja 2012. aastal 1,1 protsendini SKP-st.
Tänavu teises kvartalis kukkus Rootsi majandus 0,2 protsenti, kuid järgmiseks aastaks prognoositakse riigis 0,6-protsendilist majanduskasvu. Rootsi majandus on finantskriisi kannatanud rohkem kui Norra ja Taani. Vaatamata majanduse paranemisele kasvab Rootsis töötus ja järgmisel aastal peaks tööta olema 11,6 protsenti tööealisest elanikkonnast.