Lisaks Lätile peavad IMF-ile fondi arvates „tänulikud olema“ veel Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Costa Rica, El Salvador, Gruusia, Guatemala, Island, Mongoolia, Pakistan, Rumeenia, Serbia, Ukraina, Ungari ja Valgevene.
IMF peab oluliseks panuseks nende riikide praegusele arengule viimase aasta jooksul jagatud omapoolseid abiprogramme. IMF abistas neid riike, mis on fondi arvates kannatanud majanduskriisi tõttu enim majandusraskuste küüsis.
"See uuring ütleb meile seda, et IMF-i toetusega on paljusid viimast kriisi iseloomustavaid probleeme kas välditud või suudetud oluliselt vähendada," kuulutas IMF-i juht Dominique Strauss-Kahn.
Samas jäävad endiselt alles tõsised väljakutsed, nagu jätkusuutliku tööstustoodangu ja tööturu kasvu taastamine.
Fondi hinnangul muutsid abiprogrammid tõhusateks suuremastaabiline ja õigeaegne finantseerimine, konditsionaalsus ja riigi osaluse rakendamine laenu andmisel.
Uuringu järgi on fond eraldanud riikidele alates eelmisest aastast 163 miljardit dollarit (1,7 triljonit krooni).
Majanduskriisis Läti taotles eelmisel aastal 7,5 miljardi euro (117 miljardit krooni) suurust rahasüsti. Lisaks IMF-le on Lätile lubanud abi anda ka Maailmapank, Euroopa Komisjon ja mitmed riigid.
Eelmise aasta teises pooles halvenenud majandusolukord on Läti majanduse viinud langusesse ja tööpuudus kasvab riigis pidevalt. Pahameel valitsuse vastu viis 13. jaanuaril Riias rahutusteni, mille järel astus Ivars Godmanise valitsus tagasi. 27. jaanuaril ja 3. veebruaril kogunesid talunikud mitmes piirkonnas, et tõmmata võimude tähelepanu majanduskriisi tõttu halvenenud põllumeeste olukorrale.