SEB arvestab laenates devalveerimise riskiga
Seda, et laenukomitee analüüsid käsitlevad riskide hindamisel ka devalveerimise võimalust, on tunnistanud Päevalehele kaks usaldusväärset anonüümseks jääda palunud allikat.
Krediidipoliitikas üha enam Rootsi emapangast sõltuva SEB äriarendusjuht Triin Messimas kinnitab 15 protsendi suuruse puhvri sissearvestamist, kuid pehmendab ametlikult antud vastuses selle tagamaid.
„Laenutaotluse analüüsimisel arvestame alati, et kliendi sissetulek võimaldaks tasuda ka tänasest suuremat laenumakset,” räägib Messimas. „Eeldame, et elamiskulude ja laenumaksete mahaarvamisel sissetulekust jääb alles kuni 15% suurune puhver.” Selline puhver ei tähenda tema sõnul mitte hinnangut võimalikule Eesti krooni devalveerimise määrale, vaid kaitseb panka ja klienti neil juhtudel, kui kliendi laenumakse võib võrreldes praegusega suureneda. Messimas toob näiteks baasintressimäära võimaliku kasvu. „Sissetuleku puhvri nõue kehtib kogu SEB-s,” täpsustab ta.
Pank annab laenajale kindluse
Laenuvõtjale annab puhvri nõue Messimase sõnul kindlustunde, et ta saab olemasoleva sissetuleku taseme püsimisel hakkama ka mõnevõrra suuremate laenumaksetega. „Samas ei võimalda selline tingimus nn täis laenamist,” tõdeb ta.
Laenuprojektide hindamise puhul valuutariskiga arvestamist kinnitab ka Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask, kuid nimetab selle kõrval riskidena ka äri-, keskonnamõjude ja intressiriski.
Sampo panga juhi Aivar Rehe sõnul on igasugune protsent valuutariski hindamisel väga subjektiivne ja iga pank seab oma kriteeriumid iseseisvalt. „Sampo pangas ei ole seda kunagi viljeletud,” kinnitas Rehe. „Ka on Eesti puhul devalveerimisest rääkida ebaõige, sest riik püüab lühikese aja jooksul jõuda maagilise valuutavahetuseni,” viitas ta riigi eurovalmidusele.
Kuna ettevõtted tegutsevad Eestis valdavalt kroonides, lükkavad pangad oma seatud valuutariski puhvri tõttu tagasi üha rohkem äriplaane.
