Kinnisvaraturg valmistub pärast langust taas jalule tõusma
Kui vaadata Tallinna keskmist korterite ruutmeetri müügihinda, mis on 843 eurot (13 200 kr), on näha, et kinnisvarahinnad on langenud 2004. aasta tasemele. See meenutab aega, mil kinnisvaraturg hakkas pikkade sammudega ülespoole minema ja hinnad tõusid mitu korda lausa nädalatega. Sellist buumi enam ei tule, küll aga on maaklerid täheldanud väikest turu elavnemist ja prognoosivad ka hinnatõusu.
Kinnisvarabüroo Uus Maa elamispindade tegevjuht Elari Tamm nentis, et euroaasta on alanud rahulikult. „Esimese kvartali teine pool saab olema kindlasti elavam eriti just odavamate korterite osas. Kevad toob seoses uute projektide turule saabumisega samuti uut elavnemist ning ka juba tänased hea asukohaga projektid müüakse suures osas maha,” sõnas ta.
Müük võtab aega
Tamme ütlust mööda on Tallinna korteriturul 2010. aasta IV kvartali müük aasta suurim: tehingute arv ületas 1600 piiri. Võrreldes III kvartaliga on kasv Ober Hausi andmetel 18%, rahaline maht isegi 25%.
Võrreldes eelmise aastaga on kogu aasta arvestuses Tallinna kinnisvaratehingute arv suurenenud 4770 tehingult 5820-le ehk 22%. Suures osas oli kasv tingitud euro ootusest.
Eelmise aasta lõpp tõi kaasa kinnisvaratehingute arvu suurenemise ka Eesti piires – 12%, samuti Harjumaal 15%.
Siiski peavad kinnisvaramüüjad hoolimata aastalõpu tõusust varuma kannatust ja olema hinna suhtes paindlikud. Maaklerite meelest on paljud müüjad oma vara väärtuse üle hinnanud, mis omakorda mõjutab selle müümise aega. Müügiperiood oleneb eelkõige asukohast ja küsitud hinnast, turu keskmine on näiteks Tallinna korterite puhul kaks-kolm kuud ja eramute puhul neli kuni kaheksa kuud. „Kruntide ja kinnistute müügiperiood võib aga olla kuuest kuust kuni 1,5 aastani. Linnades on müügiperioodid tunduvalt lühemad ja seda üle Eesti, maapiirkondades venib eramute ja korterite müük kohati paari aastani,” sõnas Elari Tamm.
Ta lisas, et kõige aktiivsem turg väljaspool Harjumaad on Tartumaal ja Lääne-Virumaal. Võrreldes 2009. aastaga on nendes piirkondades märkimisväärselt suurenenud nii tehingute arv kui ka tõusnud hinnad.
Kõigis Eesti piirkondades ei ole ostuhuvi siiski taastunud ja seal, kus tööpuudus on suur, on raske kinnisvara müüa isegi väga odavalt.
Tamm on kindel, et kinnisvarahinnad tõusevad kindlasti, ennekõike algab see suurematest linnadest ja liigub edasi mujale. Maaklerid soovitavad müümisega mitte kiirustada, kui selleks just pakilist vajadust pole ja elukoht rahuldab. „Samas hinnad kasvavad ka nendel objektidel, mida hiljem osta soovitakse ja mis praegu tunduvad taskukohased,” möönis ta.
Endiselt püsib nõudlus odavate korterite järele. Magalate korterid hinnaga 730–830 eurot ruutmeetri kohta lähevad müügiks üsna kiiresti ja siin võib täheldada isegi suuremat nõudlust, kui pakkumine võimaldab. „Müügiks lähevad korterid, mis asuvad renoveeritud majades ning mille ruutmeetri hind algab 730 eurost,” tõdes Tamm.
Äärelinnas on märgata korterite ülepakkumist ja ka liiga suuri hinnaootusi.
Aasta lõpus läksid kaubaks ka kallimad eramud – siis oli tegemist ennekõike euroeelse otsusega. Tallinna parimate korterite ja kruntide hinnad pidasid masule paremini vastu, kukkudes vähem ja olles esimesed tõusjad.
Eelistatud vanalinn
•• Arco Vara Kinnisvarabüroo AS-i juhatuse liige Mart Saa märkis, et kinnisvaraturu aktiveerumine algab Tallinnast ja Harjumaalt ning liigub edasi suuremate linnade kaupa üle Eesti.
Olenevalt piirkonnast on aktiveerumise viivitus võrreldes Tallinnaga kuus kuni 12 kuud.
•• Enim tahetakse Tallinna vana- ja südalinna kortereid. Samuti on nõudlus Kristiine, Pirita ja teiste selliste asukohtade kruntide järele, kus ei ole võimalik elamumaad juurde saada ja seda siis detail-planeeringute abil müüki panna.
•• Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman aga kinnitab, et iga aastaga kasvab nõudlus suvitamiseks sobivate majade järele.
