Köögi- ja puuviljad koolide toidukavas

Sügisest 2009 hakati Eesti koolides 1.-4. klassi õpilastele jagama üks kord nädalas tasuta värskeid puu- ja köögivilju. Alates märtsist 2010 otsustab kool ise, kui palju puu-või köögivilja nad suudavad pakkuda oma rahaliste võimaluste piires.

Maailma Terviseorganisatsioon soovitab tarbida vähemalt 400 g, s.o 5-6 portsjonit köögivilju ja puuvilju või marju päevas. Üks portsjon võrdub ühe puuviljaga, nagu õun või pirn, või ühe köögiviljaportsjoniga, mis kaalub ligikaudu 80 g. Eelkõige soovitatakse tarbida samas piirkonnas kasvatatud värskeid puu- ja köögivilju. Nende puudumise korral soovitatakse tarbida ka külmutatud ja kuivatatud puu- ja köögivilju ning konserve.

Statistikaameti andmetel tarbiti Eestis 2008. aastal päevas inimese kohta keskmiselt 210 g värsket köögivilja ning 112 g värskeid puuvilju ja marju. Seega tarbib eestlane päevas kokku keskmiselt 322 g puu- ja köögivilja, mis on 78 g vähem WHO soovitatud kogusest.

Eesmärk

Koolipuuviljakava eesmärgiks on panustada laste tervisliku toitumise edendamisse, sealhulgas vähendada ülekaalulisust.

Eesmärgi saavutamise indikaatoriks on kasutatud rahvastiku tervise arengukavas esitatud ülekaaluliste õpilaste osakaal protsentides — 2020. aastaks 6% (baastase 2006. aastal 7,8%). Andmete allikaks on Eesti Haigekassa koolitervishoiu aruanded.

Koolipuuviljakava raames jagatud puu- ja köögivili peab õpilaste tavapärasele koolitoidule looma lisandväärtuse, seega ei saa koolipuuviljatoetuse raames jagatav toode olla sama, mida sama toidukorra ajal pakutakse koolitoidu põhimenüüs, samuti ei tohi põhimenüü asendada toetuskava raames pakutavat puu- ja köögivilja. Näiteks kui koolitoiduga pakutakse porgandisalatit, siis ei tohi sama toidukorra ajal pakkuda koolipuuviljakava raames värsket porgandit, küll aga võib pakkuda näiteks õuna. See tagab koolitoidule lisandväärtuse ja pakutavate toodete mitmekesisuse.

Allikas: Põllumajandusministeerium