Rakvere lihakombinaadi turundusdirektori Triin Lõokese sõnul püüavad nad olla tootmisel võimalikult täpsed ning viia toote tegeliku kaalu vastavusse toote peal kirjutatud kaalule. „Selleks me reguleerime tootmises toote kaalu paika toote valmistamise käigus, arvestades seejuures termilises protsessis toimuvaid kuivkadusid,“ ütles Lõoke Delfile.

Välistamaks alakaalulise toote sattumise kauplusesse, jäetakse Lõokese sõnul tootele pigem pisikene ülekaal. „Valmistoodet kontrollitakse omakorda olenevalt pakkeliinist liinile paigaldatud spetsiaalsetel kontrollkaaludel, mis hülgavad alakaalulise
pakendi. Neil liinidel, kus kaalukontrolli seadmed puuduvad, teevad kontrollkaalumisi töötajad ettenähtud sagedustel,“ sõnas Lõoke.

Väikeseid kaaluerinevusi pakendil olevast Lõokese sõnul tuleb ette nii üles kui alla poole lubatust.
„Toodete kinnispakkide täitekoguseid lubatud hälvetele nimikogusest reguleerib alates 2004. aasta aprilli kuust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrus, mille kohaselt võib näiteks 100-200 g nimikoguse puhul lubatud maksimaalne negatiivne hälve olla 4,5% pakendil kirjutatud kogusest. Ehk et 200 grammise pakendi puhul võib negatiivne hälve olla 9 grammi, kuid ühelgi juhul ei tohi see olla suurem kui 18 grammi. Selle juures positiivset hälvet reguleeritud ei ole,“ ütles Lõoke.

Seni pole tarbijate poolt Rakvere lihakombinaadile laekunud ühtegi pretensiooni ega tagasisidet tootepakkidel kirjutatud kaalu ja tegeliku kaalu mittevastavuse osas.