Märtsis langes elektri hind elektribörsil kõikides piirkondades
Tänu soojemate ilmade tulekule, hüdroreservuaaride heale täituvusele ning Norra ja Rootsi tootmisülejäägile jäi elektrienergia börsihind nii Norra ja Rootsi kõikides hinnapiirkondades, samuti süsteemihind alla 30 EUR/MWh, mis on üle kahe korra madalam eelmise aasta märtsikuu hinnast, teatas Elering.
Kuigi märgatav hinnalangus leidis aset ka nii Eesti kui Soome hinnapiirkonnas, siis eelkõige oli see tingitud soojemate ilmade saabumisest, mitte Norra ja Rootsi odavama elektrihinna mõjust. Nii kujunesid märtsis Nord Pool Spoti elektribörsi kõrgeimad keskmised hinnad just Eesti (39,21 EUR/MWh) ja Soome (36,51 EUR/MWh) hinnapiirkonnas.
Kõrgema hinna põhjuseks Eestis ja Soomes oli eeskätt riikidevaheliste ülekandevõimsuste vähenemine, mistõttu oli Norra ja Rootsi tootmisülejäägi ning odavama hinnaga hüdroenergia jõudmine Soome olulisel määral piiratud. Alates veebruarist on avariilise väljalülitumise tõttu piiratud ülekandevõimsust Soome ja Rootsi vahel oleval Fenno-Skan 2-l, samuti oli vahemikus 5.-23. märts vähendatud ülekandevõimsus Fenno-Skan 1-l. Soome hinda mõjutas märtsis oluliselt ka impordi vähenemine Venemaalt, mis oli tingitud suurenenud võimsustasudest, mis rakendatakse Venemaalt imporditud kogustele.
Märtsis toimunud hinnalangus ajendas Eesti hinnapiirkonnas tootjaid vähem elektrienergiat turule pakkuma, mistõttu müüdi börsil vaid 273 GWh (veebruaris 361 GWh). Eesti turuosalised müüsid 193 GWh kogu müüdud kogustest, Läti turuosalised 10 GWh ning Leedu turuosalised 70 GWh.
Ostetud kogused suurenesid võrreldes veebruariga 13% ning kokku osteti Eesti hinnapiirkonnast 429 GWh elektrienergiat. Eesti turuosaliste ostetud kogused jäid veebruarikuuga samasse suurusjärku ehk 256 GWh-i juurde, Läti turuosaliste ostsid aga 121 GWh ning Leedu 53 GWh. Nii Läti kui Leedu turuosaliste nõudlus kasvas kuuga oluliselt (vastavalt 26% ja 67%) ning selle peamiseks põhjuseks oli Eesti hinnapiirkonnas olnud madalam hind võrreldes Leedu elektribörsiga Baltpool.
Vähenenud koguste pakkumine börsile tähendas märtsis aga seda, et kokkuvõttes ületasid ostetud kogused müüdud koguseid ning koguste vahe imporditi läbi EstLink 1 kaabli Soomest Eestisse. Nii suurenes võrreldes veebruariga Soomest imporditud kogused oluliselt ning netoimpordiks kujunes 155,5 GWh (veebruaris 19,3 GWh). Kokku eksporditi märtsis Soome 12 GWh ning imporditi 53 GWh.
Märtsis jätkus CO2 kvootide hinnalangus ning kokkuvõttes kujunes kuu lõpus madalaimaks hinnaks 6,6 EUR/t.
Märtsis oli võimsusvoog EstLink 1 kaablil 86% ajast Soomest Eestisse ning 14% ajast Eestist Soome (veebruaris vastavalt 54% ja 46%).
