Lauri Beekman: parim lahendus on kehtestada alkoholi müügile riigimonopol

Kuni 30-aastastelt alkoholi ostul dokumendi küsimine on ühiskondlik kokkulepe, mis on kindlasti positiivne otsus.

Alaealised saavad meie riigis kaugelt liiga kergesti alkoholi kätte ja kõik meetmed selle vähendamiseks on olulised. Kaupmeeste valmidust olukord kontrolli alla võtta on tervitatav ja samas väga iseenesestmõistetav, sest nende käes lasubki vastutus, mida ja kes nende kauplustest välja viivad.

Alkoholitootjad ja kauplejad räägivad sageli illegaalsest turust, pidades ühemõtteliselt silmas kas üle idapiiri toodud või illegaalselt toodetud jooke. Kuid samaväärselt peab illegaalselt turuks nimetama ka alaealiste poolt ostetud legaalse alkoholi ostmist.

Kui suur see "turg" on, seda pole Eestimaal keegi uurinud. Mujal maailmas on sellele palju rohkem tähelepanu pööratud. Näiteks 2009. aastal Austraalias läbi viidud uurimus leidis, et umbes 500 000 teismelist vanuses 12-17 tarbisid 2005. aastal 176 miljonit alkoholiühikut, ja see tõi nii tootjate, edasimüüjate kui ka maksude kaudu riigile tulu. Sellisel moel aga ju illegaalset tulu. 

Karskusliit näeks parima lahendusena alkoholi jaemüügi riigimonopoli kehtestamist, nagu see on Soomes, Rootsis, Norras ja Islandil. Kuna Euroopa Liidu surve tõttu on Põhjamaade monopolid olnud löögi all, on nende mõju ja efektiivsust palju uuritud.

Rahvusvahelise teadlaste töörühma uuringu kohaselt kasvaks Rootsis jaemüügi monopoli Systembolageti kaotamisel ja alkoholimüügi lubamisel tavakauplustesse kasvaks alkoholiga seotud surmade arv 1600 võrra aastas, haiguse tõttu töölt puudutud päevade arv suureneks 16 miljonit võrra jne. Millised võiksid olla tulemused meil, kui teeksime vastupidise liikumise ehk viiksime alkoholimüügi tavakauplustest vastavatesse erikauplustesse? 

Monopolisüsteem on seega efektiivne ja seda mitmel põhjusel. Esiteks on monopolisüsteemi peamine põhjus võtta alkoholiga kauplemiselt ära kasumisoov. Systembolageti kodulehel on kirjas: "Systembolaget eksisteerib ühel põhjusel: vähendada alkoholiga seotud probleeme, müües alkoholi vastutustundlikul viisil, ilma motiivita kasumit teenida".

Teiseks, ja siin tulebki välja see vastutustundlikkus, on monopolikauplustes tööl vastava koolituse (koolitusi viiakse läbi regulaarselt) läbinud töötajad, kes oskavad paremini tegeleda nii potentsiaalselt alaealise ostja kui ka joobes ostjaga.

Kolmandaks tähendab jaemüügi monopolisüsteem seda, et riigis on märkimisväärselt vähem müügikohti ja seeläbi ka kordades vähem kassasid, mida kontrollida.

Kõigile on ehk juba teada see drastiline võrdlus, et Rootsis on 100 000 elaniku kohta 4,5 kange alkoholi müügikohta, samas kui Eestis on neid 195. Paraku tähendab see viimane fakt meie jaoks seda, et ükskõik kui hästi me sellises olukorras ka ei püüaks, ei suuda me nii mastaapset kauplemist kontrolli alla võtta.

Kontrollitavate kassade vähendamiseks on sotsiaalministeeriumi alkoholipoliitika rohelises raamatus "Kättesaadavuse" peatükis ettepanek: "Lubada alkoholi müüki jaekauplustes vaid eraldi müügialal või müüjaga teenindusletist". Kui viia kaupmeeste lubadus kontrollida kuni 30-aastaste inimeste dokumenti kokku selle ettepanekuga, paraneks kontrolli suutlikus juba üsna märkimisväärselt. 

Kusjuures ka Eesti kaupmeeste liit osales rohelise raamatu loomise protsessis, nii et ka liit peaks iseenesestmõistetavalt seda ettepanekut toetama. Ainus, kes võib selle plaani rikkuda on valitsus, kelle ette alkoholipoliitika roheline raamat peaks peagi jõudma.