„Autoäri on Eestis varemalt ikka olnud džentelmenide äri. Harjusime sellega ära ja jäime ühel hetkel magama, sest kõik tundus nii ilus ja hea,“ rääkis Sillat ja meenutas aastaid 2003 – 2007, mil automüüjatel polnud vaja teha midagi muud, kui autosid ette ajada. „Mingit müügitööd ei tehtud, toimus sisuliselt autode väljakirjutamine, ja seda nii uute kui kasutatud autode osas.“

Raskemate aegade saabudes olukord muutus ja „leidlikumad“ automüüjad võtsid oma ärile kaasa aitamiseks kasutusele aina jõhkramaid trikke, kuidas setukat traavli pähe maha müüa. Poolteist aastat AMTELit juhtinud Sillat tunnistas, et liit jäi headel aegadel lihtsalt magama – turg oli ju pikka aega korrastatud, kõigil läks hästi ja probleeme polnud.

Sillat tõi võrdluse spordiga. "Me kõik nautisime, kui Ben Johnson jooksis 100 meetri rekordi. Pärast selgus, et ta oli dopingut kasutanud. Sama võrdlus on ka siin: ühed maksavad makse ja teised ei maksa. Rahaline vahe võib siin olla kordades," rääkis Sillat, kelle sõnul on heas ja ausas autoäris kasumimarginaal 10-15 protsenti. "Kui see marginaal on 70 protsenti, mida on ette tulnud, siis see ei ole õige," rõhutas ta.

AMTEL võttis teema üles poolteist aastat tagasi üles. "Tõsi – seda kõike oleks pidanud tegema juba mõni aasta tagasi,“ nentis Sillat ja lisas, et ega riigiametidki nende initsiatiiviga kohe kaasa ei tulnud. „Aga täna tõden rõõmuga, et kõik ametkonnad on ühe laua taga. Praegu võib juba öelda, et hakkame august välja jõudma ja pinnale kerkima.“

Sillatit teeb aga murelikuks eesootav käibemaksuseaduse muudatus, mis puudutab firmaautode soetamist.

„See muudatus võib meid kiviaega tagasi lükata,“ ütles Sillat eile toimunud ümarlaual.

Ühelt poolt tähendab seadusemuudatus, et kõik ettevõtjad, ka need, kes täna ausalt tegutsevad, maksavad homme rohkem makse, mis tähendab ettevõtjate jaoks kulude tõusu ja survet hinnatõusuks. Samuti võib see praegu ausalt käituva ettevõtja juhatada autoturul alternatiivsete variantide juurde. Kasutusel on näiteks skeem, kus ostetakse auto teisest riigist, misjärel käib see läbi mitmest firmast, mille tagajärjel küsitakse riigilt müügitehingutelt käibemaks tagasi mitte üks, vaid vahel ka mitu korda. Lõpuks jõuab sõiduk turuhinnast odavamalt ostjani.

„Selle tulemusena maksulaekumine oodatud määral ei suurene, pigem hoopis väheneb,“ märkis Sillat.
Ka Eesti Maksumaksjate Liit on hoiatanud, et prognoositud maksutulude kasvamise asemel võib ennustada hoopis maksulaekumiste kokku kuivamist.

AMTELi juhi hinnangul võib valitsuse plaan oluliselt halvendada ka Eesti autoparki.

„Ennustan, et ühel hetkel me jõuame sinna, kuhu on jõudnud Leedu, kus tuuakse aastas sisse 12 000 uut autot ja 210 000 kasutatud autot. Leedus on arvel 3 miljonit autot. Elanikke on seal samuti 3 miljonit, mis tähendab, et Leedus on igal elanikul oma auto. Autode keskmine vanus on seal 17 aastat. See ei ole päris see, kuhu me tahaksime jõuda,“ nentis Sillat.