"Eesti ei kavatse seda otsust kuidagi muuta. Vastupidi, Eesti on korduvalt kinnitanud, et tervitab seda, et Leedu ühendab Vilniuse Kaunast läbiva Rail Balticuga. Aga me peame seda eraldiseisvaks projektiks," ütles MKM-i avalike suhete nõunik Rasmus Ruuda BNS-ile.

"Arusaamatus on nähtavasti tingitud sellest, et eelmise aasta detsembri algusest alates tõlgendab Leedu pool seda otsust nii, et Vilnius saab Rail Balticu integraalseks osaks. Meie hinnangul läheb see kokkulepitust kaugemale. Kui aga Leedu soovib, et Vilniuse ühendamine oleks Rail Balticu projekti integraalne osa, siis Eesti on valmis seda küsimust ministrite tasandil arutama," lisas Ruuda.

Rail Balticu Task Force’is on Eesti pool Leedule korduvalt seda valmisolekut kinnitanud, rääkis Ruuda. Kuna tänasel päeval ei ole ametlikult teada, mida Leedu Vilniuse ühendamise all silmas peab: kas selleks on harutee Kaunasest Vilniusesse või hoopis ühendus Panevezys-Vilnius-Šeštokai, samuti puudub majanduslik ja finantsanalüüs, siis on raske võtta Vilniuse kui Rail Balticu raudteele jääva ühenduse osas seisukohta, lisas ta.

"Ootame Leedult vastavat analüüsi. Samas leiame, et Rail Balticu projektiga senisel kujul tuleb kiiresti edasi liikuda, see tähendab moodustada ühisettevõte ja taotleda Euroopa Liidu kaasfinantseerimist," lausus Ruuda.

Majandus- ja kommuninatsiooniminister Juhan Parts kirjutas mullu septembris koos Läti, Leedu, Soome ja Poola kolleegidega Vilniuses alla Rail Balticu ühisettevõtte loomise deklaratsioonile. Deklaratsioonis on sätestatud, et arvestades Vilniuse kuulumist Euroopa transpordi põhivõrgustikku, siis Vilnius ühendatakse Rail Balticu raudteega.

Parts ütles intervjuus Wall Street Journalile, et otsuse jätta Vilnius Rail Balticu trassist kõrvale tegi Leedu eelmine valitsus konstruktiivselt, kuid uue valitsuse all on asjad hakanud muutuma. "Leedu valitsuses on jobud," ütles Parts. "Kui uus valitsus ametisse sai, lasid nad end mõjutada Leedu Raudteest. Leedu valitsus raiskab aega," lisas ta.

Hiljem vabandas minister Leedu kolleegide ees. "Eesti minister Parts võttis ise ühendust meie saatkonnaga Tallinnas, vabandas ja ütles, et tema sõnu oli valesti interpreteeritud," ütles Leedu välisminister Linas Linkevičius Leedu TV3 uudistele.

100-kilomeetrise Kaunase-Vilnuse Euroopa rööpalaiusega raudteelõigu ehitamine läheks maksma umbes miljard litti ehk 289,85 miljonit eurot, ütles Leedu transpordiminister Rimantas Sinkevičius esmaspäeval pressikonverentsil. Tema sõnul on see ilmselt üks põhjus, miks Eesti ei soovi liita Vilniuse liini Rail Balticu projektiga.