"Fakt on see, et transiit on seni raudtee kinni maksnud ja see on olnud riigile äärmiselt hea olukord, sest pole ise pidanud panustama, “ vahendab ERR Uudised Asmanni Uudis + saates öeldut.“ Aga kui võrdleme Euroopaga, siis seal on tavapärane, et 80 protsenti investeeringutest maksab kinni riik," lisas ta.

Asmanni sõnul saab raha suunata raudtee infrastruktuuri kahte pidi: suurendades reisijaveo operaatorite dotatsiooni, et need hakkaksid maksma õiglast hinda või tehes otseinvesteeringuid Eesti Raudteesse, misjärel infrastruktuuritasu võib jääda samale tasemele.

Ärileht kirjutas esmaspäeval, et Eesti Raudtee taristul on kaubaveod pidevalt vähenenud, mistõttu võib ettevõttel saamata jääda 8-10 miljonit eurot tulu. See viiks aga ettevõtte kahjumisse ja paneks vajalikke investeeringuid edasi lükkama. Vähenevate tulude tekitatud augu täiteks tuleb Eesti Raudteel nõuda suuremat infrastruktuuri kasutustasu ka rongifirmadelt Elron ja GoRail, mis tarbivad praegu poole kogu raudtee läbilaskevõimest, kuid maksavad kogu infrastruktuuri tasudest marginaalsed neli protsenti. Valitsusel tuleb taristu kasutamise tasu tõstmisel suurendada Elronile makstavat dotatsiooni, et riigile kuuluv rongioperaator suudaks teisele riigifirmale maksta suuremaid kasutustasusid.