Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasiku sõnul teenis Eesti Energia riigile kvartalis 83 miljonit eurot. „Kui liita 51 miljoni euro suurusele puhaskasumile veel ka Eesti Energialt riigile makstud maksud, siis võib öelda, et ettevõtte rahaline panus küündis 83 miljoni euroni,“ ütles Kaasik.

Käibe langust mõjutas enim väiksem elektrienergia müük, mis langes aastataguse ajaga 36 protsenti. „Ilm oli esimeses kvartalis elektriklientide rõõmuks soe, mistõttu olid hinnad börsil möödunud aastaga võrreldes madalamad. Langenud hinnatase tähendas aga ka elektri hulgimüügi mahu vähenemist,“ lisas Kaasik. Kuigi müügimaht vähenes, oli müügitulemus tänu riskimaandamistehingutele siiski hea. Elektri müügist koduklientidele kasumit ei teenitud, käibest moodustas see 7 protsenti.

Eesti Energia tootis kvartalis 62 000 tonni põlevkiviõli, mis on 15 protsenti enam kui aasta eest. Põlevkiviõli müügist teenis ettevõte 6 protsenti käibest ja 12 protsenti kulumieelsest ärikasumist ehk üle kümne miljoni euro.

Investeeringute maht oli kvartalis 74 miljonit eurot, mis on sama palju kui eelmise aasta samal perioodil. Olulisimad olid investeeringud Auvere elektrijaama (34 miljonit eurot) ja Elektrilevi võrgukvaliteedi arendamisesse (21 miljonit eurot). Esimeses kvartalis alustati ka Narva elektrijaamade olulise keskkonnaprojekti – lämmastikupüüdmisseadmete paigaldamise – teise etapiga, mille tulemusel paigaldatakse seitsmele Eesti elektrijaama katlale 2016. aastaks kaasaegsed heitmete vähendamiseks mõeldud filtrid.