Arumäe sanktsioonidest: hea, et EL suutis kokkuleppele jõuda
"See näitab Euroopa 28 riigi koostegutsemisvõime märgatavat paranemist võrreldes sellega, mis see viis aastat tagasi kriisi algusaegadel oli. Seda vaatamata erinevatele huvidele Euroopa eri riikides," kommenteeris Arumäe Ärilehele.
Ta lisas, et kehtestatud sanktsioonid pole midagi muud kui juba pikemat aega kestnud olukorra formuleering. "Midagi ootamatut neis ju ei olnud ning Eesti ettevõtjad olid sellisest võimalikust stsenaariumist kindlasti juba ammu teadlikud ning võisid oma tegevust planeerides sellega arvestada. Kuigi veel paar kuud tagasi ei uskunud valdav osa Bloombergi küsitletud analüütikutest, et sanktsioone rakendataks," selgitas ta.
Igasugused sanktsioonid iseenesest tähendavad lühiajaliselt otseselt negatiivseid mõjusid majandustele, sealhulgas nii Venemaa kui lähipiirkonna kui EL majandustele. "Siiski, ma arvan, et peamine negatiivne mõju majandustele ei tule mitte otseselt sanktsioonidest, vaid olukorrast endast ja juhtohjad selle olukorra suunamisel on Venemaa käes," lisas ta.
Sanktsioonid Venemaa olulistele majandussektoritele ei ole Arumäe hinnangul kuigi laialdased, kuid kahtlemata mingi mõju neil on, kuivatades likviidsuse vähendamisega Venemaa majandust kokku.
"Selge see, et Venemaa majanduse allakäiguga ja sealt kapitali põgenemisega seoses ka Baltimaade eksport sinna väheneb. Mõjusid kvantifitseerida on raske, sest mõju ei tule niivõrd otseselt sanktsioonidest, kuivõrd üldisest ebakindlusest ja vastastikusest usaldamatusest,"lisas ta. Eksport Venemaale oli juba languses paar kuud varemgi, ilmselt langus jätkub ja süveneb.
Arumäe lisas, et selliseid ettevõtted ei ole Eestis kuigi palju, kelle põhiturg ja põhiäri oleks seotud Venemaaga. "Ligi pool ekspordivoost Venemaale on transiitkaup ning seega on kõige suurem mõju antud situatsioonist transiidisektorile ehk kaubavedudele. Kuid see ei erine situatsioonist enne sanktsioonide kehtestamist," nentis analüütik.
Lühiajaliste majanduslike tagasilöökide valguses soovitab Arumäe silmas pidada pidada pikemat perspektiivi, mis osundab niikuinii sinna suunda, et ka vähegi hoomatavas tulevikus asjad Venemaal kuigi palju ei muutu.
"Kui mõnel ettevõttel jääb nüüd sanktsioonide tõttu midagi Venemaal tegemata, siis maksab mõelda enda pikemaajalise majandusliku tuleviku peale ja enda käest küsida, kas nad soovivad toetada sellise riigi majandust, mis on potentsiaalseks ohuks nende endi eksistentsile pikemas perspektiivis," rõhutas Arumäe.
Samas leidis Arumäe, et antud situatsioonil võib olla ka oma pikemaajalisem positiivne efekt. "Sarnaselt eelmise Vene kriisiga 1999. aastal, suureneb märgatavalt ettevõtete motivatsioon oma tooteid ja teenuseid sellisel määral parendada, et need ümber suunata uutele turgudele," lisas ta.
