„Sigade Aafrika katk pole Eestisse tänase päeva seisuga veel jõudnud, kuid riik ja ettevõtjad on võtnud kasutusele juba rea ennetavaid meetmeid,“ ütles Padar.

„Seirame pidevalt olukorda ja riik on valmis seakatku kahtluse tekkimisel koheselt reageerima. Samas on väga oluline, et iga üksik loomapidaja rakendaks bioohutusmeetmeid.“

Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel andis seakasvatajatele ja jahindusorganisatsioonidele ülevaate seakatku levikust lähiriikides ja ennetavatest tauditõrjemeetmetest, mida on rakendatud seakatku leviku tõkestamiseks.

„Seakasvatajad on sigade Aafrika katku ja Eestis kehtestatud piirangutega päris hästi kursis, oleme ennetava teavitustööga tegelenud juba ligi aasta ning plaanime seda veelgi intensiivistada,“ ütles Pärtel.

Teisi loomaliike ja ka inimesi sigade Aafrika katk ei ohusta, sigade haigestumisest või hukkumisest peab loomapidaja viivitamatult informeerima veterinaararsti.

Veterinaararsti saabumiseni on oluline vältida võimaliku nakkuse levikut. Selleks on keelatud viia farmist välja elusloomi või korjuseid, inventari, sööta, joogivett, sõnnikut, allapanu ja teisi võimalikke nakkust edasikandvaid materjale ning jäätmeid, tuleb takistada kõrvaliste isikute sissepääsu farmi ning vältida teiste loomade ja näriliste kokkupuudet elussigade või korjustega.

Lätis, Leedus ja ka Poolas on juulikuu jooksul diagnoositud mitmeid sigade Aafrika katku juhtumeid. Seni Eestis sigade Aafrika katku diagnoositud ei ole, kuid 40 kilomeetri ulatuses Läti piirist on kehtestatud puhvertsoon.