Tõrjutuse mõju: Hiina kasutab ära Venemaa täbarat olukorda
Väga tõsise kriisi hirmus Venemaa on end üha enam sidumas Hiinaga, ütlevad Venemaa poliitikale lähedal seisvad isikud, kes ei soovinud oma nimesid avaldada. See sunnib Venemaad sõlmima Hiinaga tehinguid, millest on suur kasu just eelkõige teisele poolele. Hiina ei soovi muud kui Venemaa maavarasid ning arenenud relvastust.
Kuna Euroopa ja USA raha enam Venemaale eriti ei voola, siis oodatakse avasüli hiinlasi. Samas suureneb Venemaa sõltuvus maavarade ekspordist, mis on täna 70% kogu ekspordist. Valitsuse kava majandust mitmekesistada saab sellega samuti hoobi.
„Nüüd kui Putin on pilgu Läänelt ära pööranud, saab Hiina võtta suhetest Venemaaga maksimaalset kasu," ütles Moskvas resideeruv poliitika analüütik Maša Lipman.
Viimasel ajal on Hiina ja Venemaa alla kirjutanud mitmeid suuri lepinguid energiaalal, finantsvaldkonnas ning ka näiteks kiirraudtee ühise rajamise osas.
„Venemaa ei ole sellises seisus olnud pärast Nõukogude-Liidu kokku kukkumist, millele järgnes depressioon, majanduse täielik kollaps ning oligarhide tekkimine. Erinevalt 1991. aastast on venelased täna pea üksmeelselt toetamas oma presidenti ning välisvaluuta ja kulla reserv on 455 miljardit dollarit. Riik ei ole pankrotis," ütles Lipman.
Halb on aga see, et 1991. aastal oli Venemaa heades suhetes USA ja Euroopaga. Täna seda öelda ei saa.
Hiina ja Venemaa aina süvenevatest suhetest annab aimu ka see, et Venemaa on lõpuks ometi valmis Hiinale müüma viimase sõna relvastust.
Venemaa on valmis alla kirjutama lepinguid, et müüa S-400 raketisüsteeme ning Su-35 sõjalennukeid ning seda juba järgmise aasta esimeses pooles, ütles Vassili Kašin, kes on Moskvas asuva analüüsikeskuse Hiina ekspert. Venemaa võib lisaks Hiinale müüa ka oma uusimaid, Amur 1650, allveelaevu.
Ekspertide sõnul on Ida-Aasia riigid Jaapan, Taiwan, Filipiinid ja Vietnam juba murelikud Hiina relvastumise osas ning tehingud Venemaaga aina süvendavad nende ebakindlust. Venemaa ei ole siiani oma kõige paremat relvastust Hiinasse müünud, kuna riik on tuntud selle poolest, et teevad koheselt tehnikast odavama koopia. Lisaks ei ole soovitud nii rahvaarvult kui majanduselt kordades suuremat naaberriiki veelgi tugevdada. Sanktsioonid on seda kõike muutnud ja Putin on võtnud riski ja rolli, millega ta harjunud ei ole: teise riigi väike partner.
Hiina ja Putin
Kui Putin 2000. aastal võimule tuli importis Venemaa Hiinast kaupu 1 miljardi dollari eest ning eksportis kuue miljardi eest. Varasem plussmärgiga saldo on tänaseks aga muutunud vastupidiseks. Hiina kaupu tuleb riiki 53 miljardi eest ning vastu antakse kaupa 40 miljardi eest.
Putinil ja Hiina presidendil Xi Jinpingi suhted on väga head. Nad töötavad koos ka selle nimel, et kõigutada dollarit kui maailma valuutade liidrit. Moskva börs on esimene väljaspool Hiinat asuv börs, kus tehinguid saab teha ka hiina jüaanides. Kuu ajaga kasvas jüaanides tehtavate tehingute maht Moskva börsil 1,1 miljardi dollarini (august kuni september). See on imeväike summa võrreldes 367 miljardiga, mida tehakse USA dollarites, kuid kauba maaletoojad maksavad juba 8 protsendi Hiinast tulevate kaupade eest jüaanides.
Oluliseks võib siin osutuda otsus, kus Gazprom müüb 400-miljardilise tehinguga Hiinale gaasi, tasutakse aga jüaanides.
Hiinagi on dollaritega arveldamisest loobumas ning ostab Gazpromilt naftat rublade eest. Seda ütles Putin 2. oktoobril. Võib arvata, et sellist "žesti" me väga palju enam ei kohta, kuna rubla on lihtsalt pidevalt nõrgenev valuuta.
Analüütikute hinnangul on Hiina peamine eesmärk siiski Venemaalt saada maavarasid, mitte aidata kaasa Vene majanduse õitsemisele. Venemaa ekspordist 70% on maavarade eksport. See ei ole aga hea ning soov on eksporti mitmekesistada. Hiina ei ole sellest huvitatud.
Isegi kui riikidevaheline kaubavahetus kasvaks nagu Putin soovib, ehk üle 100 miljardile dollarile aastas, moodustaks see vaid 2% kogu Hiina kaubavahetusest. Ja mis hullem, vaid viiendiku Hiina ja USA kaubavahetusest.
„Hiinlased on kalkuleerivad ja rahulikud investorid ning tunnetavad, et Venemaal on raha vaja ning ootavad häid tehinguid," ütles Aleksei Maslov, kes on Moskva Ärikõrgkooli Aasia-uuringute ekspert.
