Raepress teatas järgmist:

Kohalike maksude seaduses ei olnud sätestatud, et müügimaksu ei või kohaldada aktsiisikaupadele. Samuti puudus seaduses erieesmärgi kehtestamise tingimused ning kord. Kohalike maksude seadus sätestas ühemõtteliselt, et müügimaksuga on maksustavad kõik jaekaubad ning teenused. Seega on tegemist Eesti Vabariigi poolt aktsiisidirektiivi ebakohase ülevõtmisega.

Kohalike maksude seadus jäeti viimata kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.

Kui Tallinna linnal tekib kohustus maksta tagasi aktsiisikaupadelt tasutud müügimaks ning tasuda intressi, siis on see käsitletav linnale kahju tekitamisena, mille hüvitamise kohustus lasub riigil. Tallinna linn on ennetavalt esitanud kohtule kaebuse riigilt kahju väljamõistmiseks ja selles asjas oli kohtumenetlus peatatud.

Euroopa Kohtu lahend puudutab ainult aktsiisiga maksustavaid kaupu ning ei ole laiendatav kogu müügimaksule. See puudutab ainult väiksemat osa müügimaksust.

Euroopa Kohtu lahend ei anna täiendavaid aluseid ettevõtjatele nõuda nende tasutud müügimaksu tagastamist. See võib puudutada ainult neid ettevõtjaid, kes on seaduses sätestatud tähtajal esitanud müügimaksu tagastusnõuded ja vaidlustanud ettevõtlusameti maksuotsused kohtus.

Samuti ei ole Euroopa Kohtu otsus aluseks uute tagastusnõuete esitamiseks, vaid omab tähendust ainult konkreetses kohtumenetluses. Pealegi on tagastusnõude esitamiseks sätestatud 3-aastane tähtaeg möödunud ning nõuded oleks aegunud.

Vaidlusalune müügimaksu summa kokku on ca 1,6 mln eurot.

Tallinna linn leiab, et Euroopa Kohtu lahend on küll oluline, aga ei anna siiski alust müügimaksu tagastamiseks, sest esinevad täiendavad alused kaebuste rahuldamata jätmiseks. Nimelt leiame, et ettevõtjad on maksukulu kandnud edasi tarbijale, kes on reaalselt müügimaksu ettevõtjatele tasunud. Müügimaksu tagastamine tähendaks ettevõtjate alusetut rikastumist, mis ei ole põhjendatud. Sellest tulenevalt kohtumenetlused müügimaksu tagastamise üle jätkuvad.

Euroopa Kohtu otsus

Euroopa Kohus hindas küsimust, kas Tallinna müügimaksu eriotstarve – ühistranspordi arendamine – on käsitletav sellise eriotstarbena, mis võimaldab maksustada aktsiisitooteid. See tähendab, et kas Tallinna müügimaksul, mis puudutab aktsiisikaubaks olevate kaupade jaemüüki, on erieesmärk, kui maksust rahastatakse ühistranspordi korraldamist maksu kehtestanud omavalitsuse territooriumil.

Euroopa Kohus asus seisukohale, et müügimaksu maksutulu sihtotstarve on seotud Tallinna linnal lasuvate üldiste kuludega, mis ei sõltu müügimaksu olemasolust. Kohtu hinnangul üldisi kulusid saab rahastada mis tahes liiki maksu tuludest. Seega ei saa viidatud erieesmärki, nimelt ühistranspordi korraldamise rahastamist Tallinna linna territooriumil, eristada puhtalt eelarvelisest eesmärgist.

Sellest tulenevalt leidis Euroopa Kohus, et müügimaksul ei ole erieesmärki, kui maksust rahastatakse ühistranspordi korraldamist maksu kehtestanud omavalitsuse territooriumil ning kui sellise ülesande täitmine ja rahastamine on maksu olemasolust sõltumata omavalitsuse kohustus, isegi kui maksulaekumisi on eranditult kasutatud vaid selle ülesande täitmiseks. Järelikult tuleb nimetatud sätet tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused põhikohtuasjas kõne all olevad siseriiklikud õigusnormid, millega kehtestatakse maks aktsiisikaubaks oleva vedelkütuse jaemüügile.

Kohtuotsusest järeldub seega, et müügimaksul oli eelarveline eesmärk ning seda ei oleks saanud kohaldada aktsiisikaupade suhtes.