Kuus põhjust, miks Kreeka lahkumine ei oleks katastroof
Kreeka on liikunud lähemale võimalikule maksejõuetusele ja euroalalt lahkumisele, otsustades lükata edasi 300 miljoni euro tasumist IMFile. Kuid kuidagi ei ole Kreeka võimalik välja langemine euroalalt hirmutanud üleilmseid finantsturge, nagu varem, kirjutab CNN.
Siin on kuus põhjust, miks Kreeka lahkumine ehk Grexit on vähem ohtlik, kui 2012. või 2010 aastal, kui euroala oli lagunemise äärel.
1. Laenuandjad on tugevamad. Kreeka valitsuse võlakirjade hoidjad on erinevad. 2010. aastal kuulus 85% Kreeka valituse võlakirjadest erainvestorite käes, jättes nad avatuks suurele kaotustele. Olukord on muutnud. Open Europe’i andmed näitavad, et tänapäeval kuulub 80% Kreeka valitsuse võlakirjadest teiste riikide valitsustele , IMFile ja Euroopa Keskpangale, kes on võimelised paremini tegelema võimaliku Kreeka maksejõuetusega.
2. Riskid on hajutatud. Ühelgi panga käes ei ole enam suures mahus Kreeka võlakirju, mistõttu nad ei kaotaks sellest palju. 2014. aasta lõpus kuulus välispankadele vaid 46 miljardi dollari väärtuses Kreeka võlakirju. 2010. aastal oli pankades 300 miljardi dollari eest võlakirju.
3. Doominoefekti ei kardeta. Kreeka paistab kohutav, kuid teised hädised euroala maad Portugal, Hispaania ja Itaalia mitte. Neil läheb oma päästeprogrammides osalemisega oluliselt paremini. Võlakirjade tootlused jutustavad oma loo. Hispaania 10aastase võlakirja tootlus on 2,2% võrreldes 2010. aasta 7%. Nii Hispaania kui Itaalia saavad praegu võtta laenu odavamalt, kui USA valitsus.
4. Euroopa Keskpanga stiimulid. Jaanuaris tutvustas EKP suurt stiimuliprogrammi, mis tõi investorite näole naeratuse. 1,3 triljoni dollariline võlaostuprogramm peaks suurendama euroala majanduskasvu. Odav raha võib aidata üle saada mistahes Kreeka ära kukkumise mõjust.
5. Euroopa majandus kasvab. Kaua pikaajalise majandussurutisega maadelnud Euroopa majandus on paremas seisus, kui eelmise Grexiti juttude aegu 2012. aastal. Euroala majandus kasvas esimeses kvartalis 0,4%. Tänavu peaks majanduskasv kerkima ühele protsendile.
6. Liikmesmaade uus plaan. Kui euroala kriis lõi 2010. aastal lõkkele, ei olnud mitte mingisugust raamistiku juhuks, kui mõni liikmesriik satub raskustesse. Nüüd on olemas 800 miljardi dollariline päästefond, millest saab anda hädalaene. Samuti on reeglid, kuidas riigid saavad sellele rahale ligi.
