MKM tahab riigifirmad viia ühe juhtimise alla

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) analüüsib võimalust viia riigifirmad AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, AS Eesti Raudtee ja AS Saarte Liinid ühtse juhtimise alla.

„Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium analüüsib valitsemisala äriühingute töö paremaks korraldamiseks nende konsolideerimist ühe selge tegevusfookusega üksuse alla, et tagada aktsionäri poolne eesmärgipärane juhtimine, leida ettevõtete vahel sünergiaid ning hoida kokku kulusid,“ selgitas ministeeriumi avalike suhete osakonna juht Rasmus Ruuda.

Analüüsitava kontsernimudeliga antakse riigi osalused äriühingutes Ruuda sõnul üle omandusüksusele ja osalusi juhitakse nii, nagu emaettevõtja juhib kontserni. Esialgu on fookuses AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, AS Eesti Raudtee ja AS Saarte Liinid.
Analüüs peaks valmima augustiks.

Sel nädalal reservohvitseride baaskursusel viibiv majandus- ja taristuminister Kristen Michal kirjutas oma Facebooki lehel, et riigile kuuluvate äriühingute nõukogudes peaks olema inimesed, kelle puhul on selge, keda nad esindavad või millise kogemuse toovad. „Eelistades pigem ja sealhulgas riigikogu liikmeid (kes on avalikult kandideerinud) ning Eesti ettevõtjaid,“ kirjutab Michal.
"Aga see küsimustering ilmselt laheneb, sest töös on plaan saada riigi äriühingutele parem sünergia paljudes, ka juhtimislikus ja kontrolli mõttes."

Baltimaades ettevõtete head juhtimistava propageeriva ja vastavaid koolitusi korraldava Baltic Institute of Corporate Governance’i (BICG) konverentsil mõned aastad tagasi kinnitasid eksperdid, et ettevõtte nõukogu ülesanne on seista hea firma käekäigu eest, mistõttu ei ole õigustatud poliitikute, riigikogu liikmete ning ministrite osalemine riigifirmade nõukogudes. «Nõukogu peab mõtlema ettevõtte hea käekäigu peale ja langetama otsuseid ainult sellest lähtuvalt,» kinnitas siis Rootsi riigile kuuluva metalli ning kaevanduskontserni LKAB nõukogu esimees Björn Sprängare.

Selle põhimõtte järgimisel võivad eri gruppide huvid põrkuda kõigis ettevõtetes, kuid kõige suurem konfliktioht valitseb riigiettevõtete nõukogudes. Ministritel ning parlamendiliikmetel on erinevad ambitsioonid ja laiemate riiklike huvide järgimine ei pruugi ettevõtte seisukohalt parimaid lahendusi tuua. Ka võib ettevõte muutuda poliitika mängukanniks.