Ministeerium kohendab seadust, et ettevõtjad ei saaks enam maksuametiga vaielda
Maksuameti õiguseid märgatavalt laiendav seaduseelnõu saab karmi kriitikat, kuid ministeeriumi arvates on tegemist pisiasjade täpsustustega.
Seaduseelnõu täpsustus käsib 1. jaanuarist 2016 hakata Eesti telekomidel väljastama maksuametile oma klientide andmeid, seda ka kliendi nõusolekuta.
Ministeerium tunnistab, et avalikkuses pahameeletormi põhjustanud autode vaatlemine ei olnud keelatud tegevus, aga siiski vaieldav.
Eelmisel nädalal saatis rahandusministeerium kooskõlastusringile ja erialaorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks maksukorralduse seaduse (MKS) eelnõu, mille peaeesmärk on laiendada maksuametnike õigusi ja seda ettevõtjate või – nagu maksuamet seda põhjendab – petturitest ettevõtjate kahjuks. Kui ministeeriumi pressiteenistus väljastas eile teate, et eelnõuga ainult täpsustatakse maksuameti volitusi, mis ei too kaasa sisulisi muudatusi, siis mitmele, kui mitte öelda kõigile ettevõtlusorganisatsioonidele on jäänud asjast hoopis teistsugune mulje. Kuidas hinnata näiteks sideettevõtjatele suunatud seaduse täpsustust, mis käsib 1. jaanuarist 2016. aastast hakata Eesti telekomidel väljastama maksuametile oma klientide andmeid, seda ka ilma kliendi nõusolekuta?
Niisamuti tekitab küsimusi, miks peab praeguse eelnõuga täpsustama ettevõtjale kuuluvate vallasasjade vaatlemist. Tegevust harrastati mäletatavasti juba veebruaris, kui sai avalikuks, et maksuametnikud käisid mööda spordiklubide parklaid, märkisid üles firmadele kuuluvaid autosid ja esitasid seejärel autoomanikele küsimusi, kas klubis käidi veetmas töö- või vaba aega. Toona põhjendas maksuamet seda kui täiesti legaalset ja isegi tavapärast tegevust, aga vaatlused jäeti katki avaliku pahameeletormi tõttu. Nüüd seisab eelnõus punkt, mis ütleb, et seni polegi maksuametnikel lubatud vaadelda maksukohuslase vallasasja, mis asub väljaspool ettevõtja majandustegevuse kinnistut ning et „tegemist on ilmse lüngaga seaduses, mis ei ole kooskõlas MKS-i mõtte ega eesmärgiga”.