2012. ja 2013. aastal võtsid osaluste ostmise näol kolme Moldova panga üle kontrolli värskelt asutatud offshore-firmad ja vähetuntud eraisikud ning Moldova ärimehe Ilan Shoriga seotud ettevõtted. Uutele omanikele laenati raha offshore’idelt, millel olid arved Läti pankades (ABLV ja Latvijas Pasta Banka). Iga ostja ostis minimaalse suurusega osaluse, et tehing ei satuks Moldova võimude uurimise alla, kirjutab Balti uuriva ajakirjanduse keskus Re:Baltica.

Pärast omanike vahetumist laenasid Moldova pangad raha üksteisele ja uutele värskelt asutatud offshore-firmadele pealtnäha ebaloogilise karussellskeemi alusel.

2014. aasta novembris liikus Lätis asuva Privatbanki kaudu Hongkongis ja Suurbritannias registreeritud anonüümsetele offshore’idele kahe päeva jooksul üle 900 000 USA dollari.

2015. aasta mais avaldas detektiiviagentuur Kroll, millele Moldova võimud olid teinud ülesandeks kadunud raha leidmise, raporti, milles nimetati kõiki kolme Läti panka ja kirjeldati üksikasjalikult nende rolli.

Pärast Krolli raporti avaldamist alustas Läti panganduse järelevalveorgan juurdlust nimetatud Läti pankade tehingute kohta aastatel 2012-2014.

2015. aasta novembris määras Läti panganduse järelevalveorgan seni suurima karistuse rahapesu eest: 2 016 830 euro suuruse trahvi Privatbankile, koos tegevjuhi ja vastutava juhatuse liikme tagandamisega ning panga nõukogule tehti ülesandeks vahetada välja kogu juhatus. Individuaalselt trahviti ka juhatuse liikmeid. Juurdlus Latvijas Pasta Banka ja ABLV tegevuse kohta kestab tänaseni.

2016. aasta jaanuaris alustas Läti politsei pärast panganduse järelevalveorgani juurdlust oma juurdlust.

Hiigelvarguse tagajärjed on olnud hävitavad. Moldova valitsus tuli hoiustajatele appi, suunates miljoneid eelarveraha pankadesse. Valitsuse võlg kasvas, kohalik valuuta odavnes, elu muutus kallimaks. 2015. aasta sügisel tulid kümned tuhanded vihased inimesed tänavatele ja valitsus astus tagasi. Kremli-meelsed erakonnad kiirustasid kriisi ja usalduse vähenemist Euroopa Liidu vastu ära kasutama. 21. jaanuaril, kui uus Euroopa-meelne (kuigi kohaliku oligarhi toetatud) valitsus kolmandal katsel ametisse nimetati, püüti parlamendihoonele tormi joosta ja nõuti ennetähtaegseid valimisi. Ennetähtaegsete valimiste pooldajad on Kremli-meelsed erakonnad, kes loodavad Moldova Euroopa Liidust eemale juhtida.