Vandeadvokaat Ruus: liigodavale pakkumisele tuginemine hankevaidluses reeglina edu ei too
On mõistetav, et soovides ihaldatud hankelepingut sõlmida, kasutavad konkurendid teineteise tegevuse õõnestamiseks kõiki mõeldavaid vahendeid, kuid põhjendamatult madala maksumuse argument on küll kõige viimane õlekõrs, mille järele haarata.
Viitega Euroopa Üldkohtu otsusele nr T-121/08 on vaidlustuskomisjonil ja kohtupraktikas kujundatud seisukoht selge. Konkurendi pakkumuse põhjendamatult madal maksumus võib põhimõtteliselt olla aluseks pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamisele, kuid seda üksnes juhul kui hankija jättis maksumuse sisulise kontrolli teostamata. Seejuures on rõhutatud, et hankija ei või piirduda üksnes pakkuja paljasõnalise kinnitusega töö teostamise kohta pakkumuses märgitud hinnaga, vaid kontroll peab olema tõesti sisuline.
Kui aga hankija on sisulise kontrolli teostanud või kui tal ei pidanudki tekkima kahtlust pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas, ei aita vaidlejat ka viited ebaseaduslikule riigiabile.
Riigiabi pole alus pakkumuse tagasilükkamiseks
5.12.2015 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-50-15 (Väinamere Liinid vs TS Laevad ja TS Shipping) sedastas Riigikohus viitega Euroopa Kohtu praktikale, et hankemenetluse üldpõhimõtetega ei ole vastuolus normid, mis lubavad avalik-õiguslikel asutustel esitada avalike vahendite toel pakkumusi, mida ükski nende konkurent teha ei saa.
Hilisemas praktikas on Euroopa Kohus asunud otsuses nr C-586/13 siiski seisukohale, et teatud konkreetsetel juhtudel on hankijal vähemasti võimalus vajaduse korral kõrvalda pakkuja, kes selliseid toetusi saab.
Vaidlust lahendades tõdes Riigikohus, et õigusaktidest, Euroopa Kohtu praktikast ega EL õiguse üldpõhimõtetest ei tulene hankija üldist kohustust jätta kõrvale pakkumus, mis on põhjendamatult madala maksumusega põhjusel, et pakkuja sai õigusvastaselt riigiabi.
Riigiabi ebaseaduslikkuse määramine on keeruline
Riigikohus tõdes, et riigiabi ja selle saamise õiguspärasuse tuvastamine on keeruline protseduur, milleks on antud eripädevus vaid Euroopa Komisjonile. Seepärast saab hankijalt eeldada üksnes kaalumist, kas kõrvaldada pakkuja seetõttu, et pakkumise maksumus on ebaseadusliku riigiabi tõttu põhjendamatult madal ning pakkuja ei ole seda kahtlust kõrvaldanud. Sellise kaalumise peab hankija läbi viima, sest võib esineda risk, et pakkuja peab riigiabi tagasi maksma ning lepingu täitmine satub seega ohtu.
Pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse tuvastamine
Enne pakkumuse tagasilükkamise otsustamist peab hankijal muidugi tõusetuma küsimus sellest, kas maksumus on põhjendamatult madal? Siin nentis Riigikohus, et kohtulik kontroll selle keeruka majandusliku otsuse üle on piiratud, kuid hankijal peab tekkima niisugune kahtlus siis, kui pakkumuse hinna ja teostatavate tööde eeldatava maksumuse vahe on silmatorkavalt erinev.
Lahendatud vaidluses ei nõustunud Riigikohus Väinamere Liinid OÜ väitega konkurendi pakkumuse põhjendamatult madalast maksumusest, kuna mõlemad pakkumused ületasid hanke eeldatava maksumuse. Samuti ei nõustunud kohus kaebaja väitega, et pakkumuse vastavus selle eeldatavale maksumusele oleks saavutatav vaid riigiabi kasutamisel.
Kokkuvõtteks
Kuigi pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse alusel on teatud juhtudel konkurendi kaebeõigust jaatatud, ei saavutata niisuguse vaidlustusega tavaliselt siiski midagi muud, kui et hankija teostabki pakkumuse maksumuse kontrolli sisuliselt. Kui sisuline kontroll on teostatud ja hankija on veendunud pakkuja suutlikkuses kaupu või teenuseid pakutud hinnaga tarnida, on konkurendi vaidlustuse eduväljavaated vägagi kesised.
Seda seepärast, et pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse regulatsioon ei ole mõeldud vaidleva konkurendi õiguskaitsevahendiks, vaid madala maksumusega pakkumuse teinud pakkuja kaitseks hankija omavoli eest - see annab võimaluse tõendada, et pakkuja suudab lepingu pakutud hinnaga täita. Juhul, kui hankijal kahtlust pakkumuse hinna osas tekkima ei pidanud, ei paranda vaidluse eduväljavaateid ka viide võimalikule riigiabile.
