Infoturbetarkvara tootva ettevõtte F-Secure uuringute juht Hyppönen rääkis, et maksesüsteemi SWIFT kaudu tehtud rünnakus Bangladeshi keskpanga vastu kasutasid ründajad sama võtit, mida 2014. aastal Sony Pictures'i serveri vastu suunatud rünnakus. "Ei ole ühtki loogilist põhjust, kuidas ründaja oleks üldse võinud selle võtme olemasolust teada, kui see ei ole seesama ründaja," märkis ta.

Et luureagentuuri NSA info põhjal võis USA valitsus kindlalt väita, et Sony rünnaku tegi Põhja-Korea, on Hyppöneni sõnul tõenäoline, et ka SWIFTi rünnakute taga on sama riik.

"Ilmselt on küsimus riigi eelarve puudujäägi katmises teistelt riikidelt raha varastamisega," ütles Hyppönen.

"Kui see nii on, on see väga ainulaadne juhtum. Oleks raske uskuda, et mõni lääneriik lapiks oma eelarvet teistelt raha varastades," rääkis Hyppönen. "SWIFTi rünnakuga üritati varastada peaaegu miljardi dollari jagu raha ning arvestades et Põhja-Korea kogu eelarve on umbes neli miljardit, on see märkimisväärne summa, oleks märkimisväärne ükskõik millisele riigile."

Märtsis üritati Bangladeshi keskpanga vastu suunatud küberründega keskpangalt röövida üle 950 miljoni USA dollari. Kurjategijad saatsid Bangladeshi keskpanga nimel New Yorgi keskpangale 35 tehingukorraldust, millest neli esimest läks läbi, kuid viies äratas kahtlust, sest raha saaja nimi oli trükitud valesti. New York küsis Bangladeshilt kinnitust, misjärel saadi asjale jälile ja peatati ka teised ülekanded.

Esimese nelja ülekandega õnnestus küberkurjategijatel röövida aga 81 miljonit dollarit, mis suunati üle Filipiinide pangakontode kasiinodele. 30 miljonit võeti välja sularahas, Filipiinide peesodes. Osa Sri Lankale üle kantud raha on Bangladesh tagasi saanud, kuid osa Filipiinidele läinud rahast, sealhulgas sularaha, on siiani kadunud.