Komisjoni regionaalpoliitika voliniku esindaja vastas, et kuna nii EAS-i kui ka rahandusministeeriumi auditis leiti, et Toomas Hendrik Ilvesele kuuluvalt OÜ-lt Ermamaa peaks 90 protsenti eraldatud 190 000 eurost tagasi nõudma, peaks Eesti ametivõimud algatama president Ilvese firmalt ka 170 000 euro tagasinõudmise menetluse. "Me hoiame Eesti ametivõimudega sel teemal ka edaspidi ühendust," edastas volinik Corina Cretu pressiesindaja.

"Siiski on see küsimus selgelt liikmesriigi ametiasutuste pädevuses", rõhutas Euroopa Komisjon.

2. novembril avalikustatud auditid jõudsid põhimõtteliselt samadele järeldustele - Ilvese firma kohta tehtud 2012. aasta otsus oli langetatud valedel õiguslikel alustel ja seega peaks OÜ Ermamaa EAS-ile tagasi maksma 90 protsenti toetusest praegu kehtiva 10 protsendi tagasinõude asemel. See tähendaks, et Ilves peaks maksma tagasi 170 000 eurot kümme aastat tagasi saadud 190 000 eurosest toetusest.

Segadust tekitas aga taaskord EAS-i juhatuse esimehe Hanno Tombergi väide nagu ootaks EAS veel Euroopa Komisjonilt mingit langetatavat otsust. „Kui Euroopa Komisjon otsustab rahandusministeeriumi auditi põhjal täiendava toetussumma tagasi nõuda, siis teeb EAS otsuse, kas tasuda see summa vaietefondist või esitada OÜ-le Ermamaa täiendav tagasinõue," ütles Tomberg.

Selle peale kommenteeris aga rahandusministeeriumi esindaja Kaur Siruli, et tegelikult esindabki Euroopa Komisjoni sellistes otsustes just Eesti rahandusministeerium. „Rahandusministeerium annab Euroopa Komisjonile teada oma järeldustest ja kui me ütleme, et tegemist on mitteabikõlbliku rahaga, siis üldiselt võib eeldada, et raha küsitakse tagasi. Nad pigem eeldavad, et riik ise teeb selle otsuse," rääkis Siruli.

Nüüd kinnitas ka Komisjon üle, et otsustabki rahandusministeerium (kes on seda juba teinud).