Päästsid kollapsist? Trumpi Venemaa-armastusel võib olla selge põhjus
Kui Trumpi World Towerit hakati kaks aastakümmet tagasi ehitama, oli see oma 90 korrusega riigi kõrgeim kortereid sisaldav tornmaja. Kõige kõrgematele korrustele hakkasid kortereid ostma rikkad inimesed, kes soovisid oma raha endistest Nõukogude Liidu riikidest välja viia. Trump vajas rahakaid inimesi. Ta oli parasjagu suures hädas. Atlantic City kuurortiga seoses pidi ta pidama läbirääkimisi 1,8 miljardit dollarit väärt rämpsvõlakirjade asjus. Uut tornmaja tuli aga ehitada Saksamaa pankadest võetud tohutu laenukoorma abil. Trump on ise oma raamatus „The Art of the Comeback" öelnud: „See purustas mu ego ja mu uhkuse, et pidin minema müts pihus pankurite jutule."
Trumpi Vene-armastus on olnud suur müsteerium, kuid sellele võib selgust anda just kinnisvara müük tol keerulisel ajal. „Meil olid suured ostjad Venemaalt, Ukrainast ja Kasahstanist," ütles toona tornis korterite müügiga tegelenud Debra Stotts. Ülemiste korruste korterid seisid aastaid tühjana. Samas müüdi kolmandik 76. kuni 83. korruse korteritest enne 2004. aastat maha Venemaa ja selle naaberriikide kodanikele, näitab Bloombergi uurimus. Selle loo jaoks tehti enam kui kümme intervjuud ning uuriti läbi sadu avalikke dokumente.
1990ndad olid Trumpile kainestav periood ning on märkimisväärne, et need, kes teda toona aitasid, on samad inimesed, kellele ta täna lojaalne on. Võtame näiteks tema nõuniku Kellyanne Conway või tema ihuadvokaadi Michael Coheni. Nemad ostsid samuti tema hoonesse kortereid. Cohen leidis Ukrainast sugulasi, kes samuti ostsid. Suur osa kortereist osteti enne torni ehitust ning hinnad ei ole teada. Trump World Tower oli edasiste kinnisvaraarendustele heaks näidiseks - oluline osa rahast tuli müügist Moskvasse.
1998. aastal tabas Venemaad majanduskriis. Kodumajapidamiste võlakoormus oli 40 miljardit dollarit, rubla väärtus kukkus kolinal ning mõned suured pangad läksid allavett. Rikkurid püüdsid kiiresti raha välja viia ja üks oluline koht oli New York. Kinnisvara on sellistel puhkudel turvaline valik. Liigub ka kahtlane raha. Venelased leidsid suure hulga häid projekte, kuhu raha panna. Üks neist oli ka 2001. aastal uksed avanud Trump World Tower.
Ukraina immigrant Sam Kislin pakkus mitme-miljoniliste korterite ostjatele võimalust võtta tagatisega laenu, mis on luksuskorterite turul USAs väga erandlik nähtus. Kislin rohkem laenude andmisega ei tegelenudki, ainult World Toweri puhul.
Aastakümneid varem oli Kislin müünud Trumpile 200 televiisorit Commodore Hoteli tarvis. Kislin pidas elektroonikatoodete kauplust koos immigrandist grusiini Tamir Sapiriga. Pood oli populaarne just Ida-Euroopa inimeste seas, kes ostsid sealt VHS-mängijaid ja kassettmakke ning viisid kodumaale. Sapirist sai hiljem tänu Vene naftarahadele rikas mees ning ta hakkas koos Trumpiga arendama Trump SoHo-t. Just see projekt on eriti teravalt fookuses, kui jutt on Trumpi seotusest Venemaaga ning kahtlase Vene rahaga. Sapir suri 2014. aastal.
Kislin aitas Ruldolph Giulianil koguda raha New Yorki linnapea kampaaniaks. 1990ndatel uuris FBI tema seotust allilmaga ning rahapesuga. Kislinile ei esitatud kunagi süüdistust ja ta vannub tänaseni süütust.
Üks Kislini laenuklientidest World Toweris oli Vassili Salõgin, kellest sai hiljem Ukraina poliitik, kelle parteid on seostatud Vladimir Putiniga. Salõgin tegutses parteis samal ajal, kui selle nõunikuks oli Paul Manafort. Tema oli teadagi Trumpi kampaaniajuht, kes oli sunnitud Vene-seoste ilmsiks tuleku tõttu oma kohast loobuma.
Trump World Tower hakkas Vene klientide suunas eriti vinget müüki tegema 2002. aastal, kui Sotheby International Realty hakkas koostööd tegema ühe Venemaa kinnisvarafirmaga. Koos müüdi ka teisi Trumpile kuuluvate arenduste kortereid.
Venelased ja Trumpi bränd
Usbekk Eduard Nektalov, teemantikaupmees, ostis korteri 79. korrusele otse Conway korteri alla. 2003. aastal maksis see 1,6 miljonit dollarit. Samal ajal uuris FBI teda seoses rahapesuskeemiga, mille sisuks oli kulla sulatamine igapäevasteks asjadeks, mis siis toimetati edasi Kolumbia narkokartellidele. Nektalov tegi korteriga head äri. Kuu aja pärast müüs ta selle 500 000 dollarit kallimalt maha. Veidi vähem kui aasta pärast lasti mees Manhattani 6. avenüül maha. Oli kuulujutt, et mees teeb koostööd võimudega.
Arendaja Gil Dezer ja tema isa Michael ehitasid samal ajal World Toweri rajamisega üht teist Trumpi projekti. „Venelased armastavad Trumpi brändi," ütles Gil. Ta ütles, et venelased või Ameerika venelased ostsid umbes 200 kokku 2000 korterist, mille ehitusel Dezerite käsi mängus oli. Eriti suur torm oli aastatel 2001 kuni 2007 ning see aitas Trumpil üle elada kinnisvara-kollapsit, ütles mees.
Trumpi kinnisvarafirma asepresident ja marketingi juht Amanda Miller saatis Bloombergile kirja ja ütles, et Trumpi bränd on üle ilma tuntud ning nagu iga teise arendajagi puhul, on tema korteritel erineva taustaga ostjaid. „Meedia jätkuv soov luua narratiiv, mida lihtsalt ei ole olemas, on ühteaegu nii eksitav kui ka välja mõeldud," ütles ta.
Müügiagent Stotts aitas World Towerisse investeerinud inimestel kortereid välja rentida. Tema esimeseks tööks oli leida rentnik Coheni korterisse, kui too oli kolinud ühte teise Trumpi tornmajja 502 Park Avenuel. Kolm kuud peale seda, kui New York Post oli kirjutanud, et Cohen ja tema Ukraina sugulased olid ostnud World Towerisse kortereid, võttis Trump mehe enda heaks tööle.
2008. aastal ütles Trumpi vanem poeg Donald jr: „Me näeme suurt hulka raha Venemaalt sisse voolamas." Ei ole kunagi päris selgeks saanud, mida ta sellega mõtles. Ei ole seda ka peetud oluliseks, selgitamaks Trumpi väga sooja suhtumist venelastesse ja Moskvasse. Osa sellest vastusest võib aga peituda sadade miljonite dollarite taga, mis päästsid väga karmil ajal Trumpi kinnisvaraäri.
