Mul oli suur üllatus kuulda, kui vastne IRL juht, härra Seeder, teatas, et enne uute maksude kehtestamist tuleks üle vaadata seniste mittelaekumise põhjused. Või umbes nii.

Üllatus oli see seetõttu, et senine ja ka eelmise valitsuse ning lugupeetud maksumeti retoorika on olnud, et numbreid alla viiekümne nad oluliseks ei pea. 50 miljonit siis. Olen seda oma kõrvadega kuulnud mitmelt tähtsalt isikult.

Kui nüüd juhtub, et ka numbrid alla 50 ühtäkki vähemasti ühele koalitsioonipartnerile olulisemaks muutuvad, oleks mul koheselt pakkuda riigile 10 miljonit lisatulu. Näiteks suhkrumaksust saadava maksutõusu asemele. Või puuetega inimeste hooldajate toetamiseks.

Oleme taksoettevõtjatega viimase kahe aasta jooksul riigikogu ja ka maksuameti tähelepanu juhtinud sellele, et täna jääb riigil taksosektorist saamata ca 10 miljonit eurot käibemaksuna. Praktikas tähendab see seda, et selleks, et pakkuda turul üha odavamat hinda, on nutikad taksofirmad, aga ka Taxify ja Uber kasutamas lihtsat skeemi: kogu taksosõidu käive on juhi oma, deklareerigu ise. Mis on sisult nonsenss, sest tegelikkuses ei ole juhid mingid eraettevõtjad ja 90% neist ei saaks isegi deklaratsioonide ja muu dokumentatsiooni majandamisega hakkama.

Tänase ärimudeliga saab juht käibe omale ja tasub siis taksofirmale, äpile , jt kõik nende litsentsi- , logi-, vahendus-, sõiduki rendi-, kütuse- jm tasud. Jättes endale umbes 10-40% töötasuks. Kõik see toimub tegelikkuses EV seaduste mõttest mööda hiilides. Ühe keskmise taksofirma all sõidab 50-100 taksojuhti, kellest igaüks teeb aastas natukene alla €16 000. Alla €16 000 põhjusel, et mitte hakata käibemaksu kohuslaseks. 100 autoga firma kohta teeks see käibeks üle pooleteise miljoni aastas. Taxify umbes 2000 auto puhul üle 30 miljonit käivet aastas (juhul kui neil ikka on nii palju autosid). Kogu taksoturu suurust on Eestis on raske hinnata, aga see peaks jääma 50-100 miljoni vahele.

Aga kuna seda sisuliselt firmadele kuuluvat käivet näidatakse üksikute juhtide käibena, kes pole mitte kunagi huvitatud käibemaksu kohuslaseks hakkamisest, jääb see raha tarbijalt kokku kogumata. Tarbija saab taksoteenust nautida käibemaksuta. Aga kas peaks?

Iga kord, kui selle teema Eesti Taksoettevõtjate Liiduga tõstatanud oleme, oleme kuulnud, et see pole piisavalt oluline. Sest üksikutelt juhtidelt makse koguda ja neid jälitada, läheb riigile kallimaks, kui sellest tulu tõuseb. Kuid tegelikkuses ei peaks enam ammu juhte ükshaaval jälitama. Nad kõik sõidavad elektroonsete platvormidega ja võtavad 90% juhtudest vastu elektroonilisi makseid. Ainus, mida tuleks teha, on seadusega määratleda, et taksoteenuse pakkuja (vedaja, äpp, vm), kes ulatab kliendile tšeki, peab olema käibemaksu kohuslane. Kui seda teha, kallineks keskmine taksosõit Tallinnas 6-7 eurolt 8 euroni (mis on kliendi jaoks pisku), kuid riik saaks 10 kuni 20 miljonit käibemaksu. Ilma igasugu lisategevusteta. Soovite neid ressursse, härra Seeder? Aga palun! Ühistranspordiseadus on just praegu riigikogus lugemisel! Ja äkki saab isegi ebapopulaarsest suhkrumaksust loobuda!

Olgu, ma juba tean, et nüüd tõstavad kisa nn kokkuleppevedude organiseerijad, väites, et nende juhid ongi ise eraettevõtjad ja nende käive ongi imepisike. OK. Aga siis peaks tšeki ulatama "kokkuleppeveo" organiseerija, koguma klientidele kokku käibemaksu. Ja kui juht siis talle omakorda ilma käibemaksuta arve esitab, jääb käibemaksu tasumise kohustus tegelikule sõidu organiseerijale. Taksofirmale, platvormile, kellele iganes.

Minult on palju küsitud, et miks me räägime kogu aeg, et teistelt tuleks koguda käibemaksu ja miks me ise täna sellist ärimudelit ei rakenda. Põhjus lihtne. Kes seda üksi tegema hakkab, peab järgmisel päeval äri sulgema. Kui aga riik kõigile taksoteenuse pakkujatele sama käibemaksu kohustuse kehtestaks, maksaks kõik rõõmuga! Kaua me peame veel käima nurumas, et riik taksoteenuselt käibemaksu kokku viitsiks koguda?