Eksperdi terav kriitika: raudteeühendus Euroopaga on olemas, kuid selle kasutamist takistab väiklane kolkamentaliteet

Raul Vibo on juhtivkonsultant firmas Ramboll Middle East. Ta on tegutsenud transpordikoridoride ja teede rajamise valdkonnas aastakümneid. Vibo tegutseb peamiselt Araabia Ühendemiraatides, kuid jälgib väga tähelepanelikult ka seda, mis toimub tema koduriigis Eestis, eriti seoses Rail Balticuga. Ta on olnud Eestis maanteeameti planeerimisosakonna juht. Vibo on üks vähestest, kes on täielikult ja põhjalikult läbi töötanud hiljuti avaldatud Ernst & Youngi tasuvusanalüüsi. Tema järeldused on väga mõtlemapanevad ja kriitilised. Ta rõhutab, et järgnev on tema sõltumatu arvamus ja ei ole seotud tema tööandjate ega kellegi kolmanda osapoole arvamuste ega huvidega.

Ärilehele ütles ta esmalt, et sai lugedes kinnituse oma varasematele seisukohtadele.

Esimene neist on, et täiesti uue Rail Balticu raudtee koridori rajamine Euroopa standardlaiusel on majanduslikult mõttetu, ebaloogiline ja toob keskkonnale rohkem kahju, kui kasu.

Teiseks leiab ta, et kaubamahud, mis võiksid liikuda Rail Balticule on marginaalsed, Ernst & Youngi uuringu järgi alla 3% kogu Baltikumi maismaa kaubatranspordist. Sellest omakorda 50% liiguks ainult Leedu ja Poola vahel.

„Ligi 90% reisijatest kasutaks Rail Balticu teenust kuni 2 peatusevahet. Neid, kellel oleks jõukust ja aega, et sõita rongis Tallinnast Varssavisse või Berliini, on minimaalselt. Ka lühimaa reisijate arv on optimistlik, ega arvesta tehnoloogia arenguga," ütles ta.

Vibo sõnul ei lahenda Rail Baltic mitte ühtegi transpordiprobleemi, kuid tekitab neid juurde. Rail Baltic ei aita vähendada vajadust maanteede investeeringuteks, maanteid tuleb jätkuvalt ehitada ohutumaks ja kohati ka laiendada läbilaskvuse suurendamiseks. Rail Balticu jaamade asukohad mitte ei vähenda, vaid suurendavad linnalähedast autotransporti (ettevedu).

Ekspert arvab, et trassivalik on Eestis ebaõnnestunud. See lõhestab asumeid, rohekoridore ja on tehniliselt keerukas ja kallis.

„Olemasoleva raudtee koridori kõrvalejätmine tähendab paratamatult selle hääbumist. Valitsus on juba oma infrastruktuuri rahastamise otsustega näidanud, et Lelle-Pärnu raudtee jäetakse maha," sõnas ta.

Vibo lisas, et Euroopa Liidu strateegilisi eesmärke transpordi välismõjude vähendamiseks saab Balti riikides lahendada teiste võtetega.

Raul Vibo võtab kogu problemaatika kokku järgnevalt:

„Esiteks tuleb aru saada, et kõike mida on võimalik ja mõistlik raudteel vedada, seda täna juba seal veetakse. Baltikumis on raudtee osakaal sisemaatranspordis üle poole, samas kui mujal Euroopas on see valdavalt alla 10% ja vähestes piirkondades küündib 20%ni. Meil on vaja panna koostööle olemasolev raudteesüsteem ja seda täiustada. Siiani on iga "liiduvabariik" ajanud oma asja, milleks on ida-lääne suunalise transiidi maksimeerimine ja naabritele takistuste tegemine. Ma ei välistaks Riia ja Pärnu vahele raudtee rajamist, aga see ei ole põhja-lõuna suunalise raudteetranspordi edendamiseks primaarne, see võiks olla teine etapp. Raudteeühendus Euroopaga on füüsiliselt olemas, kuid selle kasutamist takistab väiklane kolkamentaliteet ja Euroopa Liidu transpordivolinike tegemata töö.

Teiseks on meil oluline osa meretranspordil, mis on soodsam, toimib globaalselt ning samas on ka meie peamised partnerid Skandinaavias teisel pool merd.

Kolmandaks, erinevate raudteede ühendamiseks on tänapäeval olemas innovaatilised tehnoloogilised lahendused, mis on efektiivsed, soodsad ja ei nõua uute taristute loomist. Ka Euroopa Liidu direktiivid raudtee koostalituse osas eelistavad innovaatilisi ja majanduslikult soodsamaid lahendusi, ükski direktiiv ei nõua kogu raudteevõrgustiku viimist standardlaiusele. Paraku on Rail Balticu puhul muutunud objekt ise eesmärgiks, unustatud on tarbija vajadused.

Minu hinnang on, et Ernst & Youngi uuring on kallutatud, mitmed vastuolulised vead uuringus viitavad tellitud muudatustele Rail Balticu kasuks. See on Euroopa Liidu üldine probleem, et uuringuid, millega põhjendatakse projekte, tellivad otsesed kasusaajad. Kuigi enamus projekte on loomulikult majanduslikult tasuvad ja ei vaja põhjendamiseks ilukirjanduslikku rasva. Paraku on aga nn vorstironge, mis ei ole tasuvad, aga on olemas raskekujuline materiaalne huvi(de) konflikt neid projekte betoneerida. Insenerina on mul hea meel kolleegide üle, kes on saanud Rail Balticu projekti kallal juba mitu aastat pusida ja õppida. Kuniks tööd tehakse paberil, ei ole veel midagi katki. Seda tööd tuleks teha rohkem - mõõta mitu korda enne lõikamist.

Eesti ja Balti riigid vajavad raudteede osas terviklikku, süsteemset lähenemist, mitte ühte ignorantset koridori.

Detailsemalt on Eesti logistika eksperdid kommentaarinud EY uuringut Dropboxis. Need on teadlikult ingliskeelsed, kuna aruanne on ingliskeelne ja siis on ka kommentaarid nii autoritele, kui tellijatele arusaadavad. Loe diskussiooni siit.