„Riigile vajaliku kinnisvara rajamine ja haldamine on oluline teema, kuid rahaliselt kaasneb sellega väga suur kulu. Seetõttu on vajalik ja otstarbekas, et kinnisvarahaldamine on keskselt koordineeritud,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab pressiteates. „Kuigi avalikkuses on tõstatatud mitmeid probleeme RKASi tegevuse osas, siis ministeeriumil on juba eelnevalt olnud soov analüüsida, kas ja milliseid muudatusi võiks riigiettevõttes teha, et muuta asutuse tegevus efektiivsemaks ja kasutajasõbralikumaks.“

RKAS loodi 2001. aastal, et viia läbi riigi kinnisvarareformi. Kuus aastat hiljem said paika ka riigi ehk omaniku ootused. Kirja pandi need aga üldsõnaliselt, plaaniga tingimusi hiljem täpsustada, kui paika saab RKAS-i juhtimissüsteem. Praegu - 16 aastat pärast organisatsiooni loomist - on see töö aga ikka veel pooleli.

Kuigi rahandusministeeriumi hinnangul pole selge staatuse puudumine otseselt organisatsiooni tööd takistanud, soovitakse siiski vältida selliste küsimuste kordumist ikka ja jälle, nagu "Kas riigi kinnisvara haldamist peaks üldse korraldama RKAS-i kaudu, võibolla oleksid riigiasutused ise või erasektor efektiivsemad?" ja „Kas RKAS-i tegevusvorm (äriühing) on õige?“

Analüüs peab kindlaks tegema näiteks selle, kas RKAS-ile riigi poolt seatud ootused on äriühingu vormis täidetavad ning kas RKAS-il esineb oma tegevuses praegu õiguslikke takistusi või huvide konflikte. Võimalik on, et organisatsioon peaks tegutsema hoopis sihtasutuse või riigiasutusena või tuleks neid vorme kuidagi kombineerida.

Analüüsi tellimiseks läbiviidud riigihanke võitis AS PricewaterhouseCoopers Advisors, kes kogus pakkumuste hindamisel kõige rohkem väärtuspunkte ja kelle pakkumuse maksumus oli kokku 23 760 eurot. Riigihankel osales kokku 4 pakkujat.

RKASi tegevusvormi sobivuse ning võimaliku restruktureerimise otstarbekuse analüüs valmib 2017. aasta lõpuks.