Eleringi hiigelinvesteering aitab tagada Balti riikide sõltumatuse Vene elektrist
Elering sõlmis täna Empower AS-iga ja Leonhard Weiss Energy AS-iga lepingu Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse põhiosa kõrgepingeliini projekteerimiseks. Tegemist on Eleringi ajaloo suurima üksikinvesteeringuga vahelduvvoolu elektriliinidesse.
Kokku maksab Harku-Lihula-Sindi 330/110 kilovoldi kõrgepingeliin ehitamine käibemaksuta 60 miljonit eurot. Eesti elektritarbijate võrgutasu liini uue liini rajamine ei suurenda.
Rajatava Harku-Lihula-Sindi liini pikkus on ligikaudu 175 kilomeetrit. Ehituslepingu sõlmimise järel algavad liini projekteerimistööd. Ehitustegevus käivitub järgmise aasta teises pooles ning järgmise aasta lõpuks peab valmis olema viiendik liinist. Kogu liin valmib kava järgi 2020. aasta lõpuks.
Ehitushankele laekus kaks lõplikku pakkumust. Empoweri ja Leonhard Weissi pakkumus oli kahe hulgast odavam. Elering rahastab liini ehitust riikidevahelise ülekandevõimsuse oksjonitulude ja Euroopa Liidu vahendite arvelt. Eesti elektritarbija raha Harku-Lihula-Sindi ehitusel ei kasutata.
Oluline Eesti energiajulgeoleku tagamiseks
„Liin on oluline viiest aspektist. Esiteks on uuringute järgi tegemist kõige tähtsama üksikobjektiga võimaldamaks Balti riikide desünkroniseerimist Venemaa elektrisüsteemist. Teiseks võimaldab liini rajamine desünkroniseerimisel hoida kaubanduslikku võimsust Eesti ja Läti vahel. Kolmandaks on liin oluline saarte varustuskindluse tagamiseks. Neljandaks saame nii integreerida Eesti elektrisüsteemiga oluliselt odavamalt Lääne-Eesti tootmisvõimekusi, eriti mere ja maismaa tuuleparke. Viiendaks lõpetab see, 330/110 kilovoldine õhuliin kogu Eestit katva tugeva 330 kilovoldi ringvõrgu trassi loomise projekti," selgitas Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Tema sõnul on Vene elektrisüsteemist desünkroniseerimine eelkõige oluline Eesti energiajulgeoleku seisukohast. "Kui ei ole elektrit, ei ole mitte midagi. See, et me suudaksime elektrisüsteemi ükskõik, mis olukorras toimimas hoida, omab ühiskonna toimimise osas suurt rolli."
Sellest tulenevalt oleme me juba varasemalt astunud palju samme, et tagada töö Balti riikides, kui midagi peaks juhtuma ühendustega, mis meid täna Venemaa ja Valgevenega seovad. Viimane oluline objekt oli Viru alajaama rekonstrueerimine. Peale kõrgepingeliini ehituse algust on järgmine samm aastal 2019, kui Eestil, Lätil ja Leedul on kavas katse, kus me eraldame oma elektrisüsteemid Vene süsteemist. Me katsetame, kas me suudame EstLinkide, NordBalti ja LitBol alavooluühendustega töösse jääda või mitte," rääkis Veskimägi.
"Võiksime saavutada olukorra, kus alates 2020. aastast oleme me kindlad, et kui julgeolukolukord seda nõuab, siis Balti riigid suudavad koos luua sünkroonala ja jääda Vene ja Valgevene võrgust eraldatuna töösse. Enne 2020. aastat suudame me töötada Venemaast eraldi ajutusises režiimis, aga pikaajaliseks tööks, kus tuli koguaeg põleb, vajame me ka uut kõrgepingeliini."
Hiigelprojektide väljakutsed
Veskimäe sõnul on esimene väljakutse seotud maalepingutega. "Mida aeg edasi, seda keerulisem on jõuda kokkulepetele maaomanikega. 175-kilomeetrine ühendus läbib paljude maaomanike kinnistuid. Mida aasta edasi, seda keerulisemaks kokkulepete sõlimine muutub. Suured infratsuktuurilepingud nagu ka Rail Baltic muudavad olukorda keerulisemaks ja seab piiranguid maaomanikele," rääkis ta.
Liini ehitusele kuuluvad lisaks veel tööde hulka trassikoridori raadamine, isikliku kasutusõiguse lepingute sõlmimine maaomanikega, olemasoleva 110 kilovoldi õhuliini demonteerimine ja vajadusel olemasolevate kommunikatsioonide ümberehitamine.
Samuti on kavas muuta uus kõrgepingeliin hästi nähtavaks lindudele. Eesti Ornitoloogiaühing teostab praegu linnuseiret, mis lõpeb sellel sügisel ja mille põhjal määratakse kindlaks liinile paigaldavate markerite täpne hulk.
