Ettepanekus seisab, et Eesti peab õppima Rootsi ja Suurbritannia kogemusest ning lähtuma põhiseaduslikust põhimõttest, et igal inimesel on õigus oma vara vabalt käsutada. “Riik peab piirama pensionivara kasutamise õigust nii vähe kui võimalik ja ainult nii palju kui vajalik,” selgitas ettepaneku eestvedaja, pensionikogujate ühistu Tuleva juht Tõnu Pekk.

Enamik Eesti inimesi kogub elu jooksul oma suurimad säästud just pensioni teise sambasse. Kogutud vara hilisem väljamaksmine on aga ebaefektiivne ning seetõttu majanduslikult kahjulik nii riigile kui ka inimestele, ütles Tuleva kaasasutaja Indrek Neivelt.

“Väljamaksed on kõrgete tasude kõrval täna suurim pensionisüsteemi probleem,” ütles Neivelt. “See vajab kindlasti muutmist: praegu ei taga teine sammas inimestele toimetulekut ega võimalda ka raha targalt kasutada.”

Näiteks Rootsi teises sambas annab iga kogutud euro inimesele 30-60% suurema pensioni kui Eesti teises sambas. Rootsi on valinud matemaatiliselt kõige lihtsama tee: riik ise korraldab pensionikindlustust, selgitas Tõnu Pekk. “Kui riik soovib kogu teise samba vara suunata kindlustusse, pole mõtet sundida inimesi ostma eraldi kindlustuslepinguid - see on ebamõistlikult kulukas.”

Suurbritannia on valinud teise tee: riik andis 2015. aastast pensionile suundujatele õiguse kasutada kogutud raha oma äranägemise järgi. Kartused, et inimesed asuksid piirangute kaotamisel raha raiskama, on alusetud, selgub reformi vahekokkuvõttest.

Eesti väljamaksete reform ei tohi vaadata abstraktsesse tulevikku, vaid peab otseselt parandama inimeste heaolu, kes järgmise 15 aasta jooksul pensionile lähevad, ütles Tõnu Pekk. Eraldi üleminekulahendus tuleb kiiresti luua neile, kes jõuavad pensioniikka juba enne 2025. aastat.

Ettepanekule saab toetust avaldada Uue eakuse rahvakogu kodulehel.

Kui ettepanek saab vähemalt 1000 toetusallkirja, asub seda arutama riigikogu.