Enne vahistamist oli ta endale tekitanud tõsiste austajate seltskonna, kes uskusid, et temast saab järgmine muusikamaailma superstaar. Ta saavutas tõepoolest ka väikesi edusamme muusikamaailmas. Ta oli kirjutanud lugusid. Pärast õõvastavate tegude toime panemist ning süüdi mõistmist hakkasid tema lugusid kaverdama mitmed tuntud artistid. See tõi sisse kena kopika, aga kas see jõudis ka temani?

Manson hakkas vangas ka maalima ning väidetavalt müüs ta mitmed maalid salaja maha ning mitte väikeste summade eest. Kui palju oli siis sel kurikuulsal mehel surres varandust?

1968. aastal, aasta enne esimesi mõrvu, istus Charles vanglas ja sai seal sõbraks Phil Kaufmaniga. Kaufman julgustas Charlesi' kirjutama mõned laulud paberile, et ta saaks need hiljem albumiks teha. Kui nad vanglast vabanesid, siis tegid nad koostööd, et Manson saaks plaadilepingu.

Täiesti juhuslikult sõbrunes ta Dennis Wilsoniga, kes oli toona The Beach Boysi trummar. Charles integreeris end kohe Wilsoni ellu. Kui see oli edukalt korda läinud, siis hakkas nii Charles kui tema perekond Wilsonit vaikselt survestama, et ehk saaks too organiseerida stuudioaja, et mees oma albumi saaks valmis treida.

Wilson andis lõpuks alla ning võimaldas Charlesil kohtuda ühe plaadifirma esindajatega. Kahjuks oskas Charles vaevalt mängida kitarri ning ta ei tulnud kohtumisele kohale. Võimalik, et tal oli häbi.

Wilson korraldas siis asjad nii, et Charles saaks albumi lindistada tema vend Briani stuudios. Tulemuseks 13 looga plaat „Lie: The Love and Terror Cult". Enne seda kui plaat oli valmis müüki minema oli Manson juba vanglas ja teda kahtlustati Tate-Labianca mõrvades. Mõned plaadid anti välja, aga neid müüdi vähem kui 3000 koopiat. Aga Mansoni kui laululooja jaoks ei olnud lõpp sugugi käes.

The Beach Boys kaverdas ühe Charlese loo „Cease to exist" albumil 20/20. Beach Boysi versiooni pealkiri oli siiski „Never Learn Not To Love". Järgmistel aastakümnetel kaverdasid Mansoni laule mitmed kuulsad artistid, teiste seas Guns N' Roses, Marilyn Manson, Henry Rollins ja Rob Zombie.

Ei ole siis ime, et need kaverid on toonud sisse päris korraliku rahasumma. 1993. aastal kaebas üks Mansoni ohvri sugulane kohtusse Geffen Recordsi, et saada osa tulust, mida genereeris Guns N' Rosesi plaat „The Spaghetti Incident?". Sellel oli kaver laulust „Look at your game, Girl". Geffen nõustuski maksma 62 000 dollarit iga korra eest, kui albumit müüakse üle miljoni koopia.

Peidetud varandus?

Alates 1971. aastast ei tohtinud Manson teeninda oma kuritegude ja imago pealt. Tema poeg väidab aga, et see ei tähenda, et isa oleks kogu vanglas veedetud 45 aasta vältel lõpetanud raha teenimise.

1967. aastal vägistamise tulemusel eostatud poeg ütleb, et isal on kuskile peidetud sadade tuhandete dollarite eest varandust. Ta müüs väidetavalt oma maale, fotosid, intervjuusid ja paljut muud veebikanalite kaudu. Manson ise ei saanud otse raha teenida ega tehingutest kasu saada.

Poeg väitis kõike seda 2014. aastal, kui Manson abiellus 26-aastase naisega. Poeg ütles, et naine oligi vaid huvitatud sellest peidetud varandusest.

Ametlikult ei saanud Manson aga midagi teenida. Vanglas maksti talle vaid 35 dollarit kuus.

Kui peidetud varandus leitaksegi, siis ei lähe see mitte Mansoni perele vaid ohvrite omastele, kes omal ajal saavutasid kohtuvõidu, millega Manson kohustus neile maksma valuraha. Siiani ei ole nad seda raha näinud. Ühe ohvri pojale ollakse kusjuures võlgu miljoneid dollareid.