Himma hindas eelmise aasta töötleva tööstuse ekspordivõimekuse heaks ning avaldas lootust ka selle aasta osas. "Soome ekspordiosakaal kasvab ja Rootsi kukkus sihtriikide nimistus teisele kohale. Ettevõtjad on väga tugevalt avastamas Saksamaa turgu. Kui räägime ekspordinõudluse väljavaadetest, siis sel aastal peaks see olema positiivne," ütles ta.

2017. aasta paistis tema sõnul silma kiire tööjõukulude kasvu poolest. "Vaadates just töötlevat tööstust, siis tekitab muret asjaolu, et tööjõukulude kasv on hakkanud avaldama survet kasumimarginaalidele," ütles ta.

Eestis palk lõunanaabritest 30% kõrgem

"Lätis ja Leedus on palganumber Eestiga võrreldes hoopis teisel tasemel, vahe on ligikaudu 30%," ütles ta. Kõrgem palk ei ole just halb nähtus, aga sellega peaks kaasas käima lisandväärtuse kasv. Himma sõnul seda töötlevas tööstuses näha pole. "Aitaks investeeringute tõus, mida on õnneks ka näha. Samas tuleb tõdeda, et Eestis on tervikuna investeeringud teaduse arengusse suhteliselt minimaalsed. Keskmine tase Euroopas on 2%, eesrindlikel riikidel rohkem, aga Eesti on digitaliseerituse poolest Euroopa keskmisest tasemest maha jäänud.

"Ainus lootus on see, et Läti on meist veel halvemas seisus. Hetkel on Leedu Euroopas 9. kohal, Eesti 19. kohal ja Läti 25. kohal. See on kurb uudis, sest tegelikult on meil väga suur IKT sektor, aga tundub, et traditsioonilised ettevõtted ei pöördu idufirmade poole, et muuta tootmist efektiivsemaks," ütles ta.

"Meie töötleva tööstuse üldine hetkeolukord on hea, aga me oleme tiigrihüppe ootuses. Majanduskeskkond on soosiv ja võiks öelda, et on õige hetk investeerimiseks," ütles Himma lõpetuseks.