„Eesti investeeringuid oleme ka seni käsitlenud, investeerides nii kohalikesse telekommunikatsiooni- taristu – kui ka energiaettevõtetesse, samuti aga BaltCapi fondidesse. Kuna on näha, et meie kliendid on sellest tegevusest jätkuvalt huvitatud, jätkame hea meelega,“ ütles ta.

“Eesti elanikuna ka minul on hea meel märgata, et usk Eesti majandusse on meie inimeste seas tugevnenud ja nad on valmis panustama siia ka omad säästud. Praegu on see ka täiesti põhjendatud, sest meil läheb hästi. Investoritena aga me ei tohi unustada, et on nii häid, kui ka halbu aegu ning kuna Eesti majandus on väga avatud ja teistest mängijatest sõltuv, võib olukord üsna kiiresti muutuda,” märkis ta. “Seega, võttes uuringu tulemust kokku, võiks öelda, et see, et suur protsent eesti inimestest peavad kohalikku majandusse panustamist tähtsaks, on õige ja hea näitaja, samas see on eelkõige hoiak, mis ühelt poolt ei nõua investoritelt kogu vara suunamist ühte regiooni, teiselt poolt aga võib järgmise majandustsükliga kiiresti muutuda.”

SEB poolt neljandat aastat järjest korraldatud Balti pensionivalmiduse uuringu tulemustest selgus, et Eesti inimeste jaoks on esmatähtis, et nende pensioniraha investeeritakse Eestiga seotud ettevõtetesse, mida pooldas 63% vastanutest. 40% pidas oluliseks ka pensioniinvesteeringute tootlust.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst: „Pensionifondide juhtide jaoks on kõike olulisem pakkuda pensioniinvestoritele parimat riski ja tulu suhet ning reeglina jäävad konkreetsed piirkonna eelistused tahaplaanile. Kampaania korras Eestisse investeerimine ei ole kindlasti investori huvides, küll aga pakuvad alati huvi piisavat tootlust pakuvad kohalikud projektid. Üks hea võimalus pensionifondide raha kaasamiseks kohalikku arengusse oleks näiteks Eesti riigi võlakirjade emissioon suurte infrastruktuuri arendusprojekte finantseerimiseks.“

SEB pensionivalmiduse uuringu tulemused näitasid, et eestlaste jaoks on tootlus üsna prioriteetsel kohal (seda pidas tähtsaks 40% vastanutest) ning kvaliteetne nõustamiseteenuse saamine investeerimise ajal (28%); kõige vähem oluliseks peeti fonditasude määra (20%). Ligi 85% vastajaist väitsid, et nad ei tea, kuhu nende valitud pensionifondide varad on investeeritud ja vaid 32% vastajatest on küsinud või otsinud infot selle kohta, kas nende poolt valitud pensionifond vastab koguja riskiprofiilile ja kogumisvajadustele.

„Pensioni kogutakse iseenda tuleviku kindlustamiseks ja seetõttu on väga oluline, et inimesed tunneksid huvi, kuidas nende investeeringutel läheb. Tootluse jälgimisele lisaks peaks igaüks aeg-ajalt üle vaatama, kas valitud pensionifond jätkuvalt sobib koguja riskitasemele ja investeerimiseesmärgile- kas soovitakse raha kasvatada või hoida stabiilsust.“ lisas Holst.

SEB Pensionivalmiduse uuring kaardistab Baltimaade elanike pensioninialaseid teadmisi, usaldust pensionisüsteemi vastu, inimeste käitumist pensioniks kogumisel ja kindlustunnet tulevase pensioni suhtes. 2018. aasta vastanute arv on 1500, sh. Eestis võttis uuringust osa 500 inimest. Selle aasta uuringu fookus oli suunatud elanikkonna eelistustele pensionifondide ja investeerimisvaldkondade vallas ning Eesti pensionisüsteemi reformimisvajadusele.