Kristjan Port: Stressiseisund teeb meid rumalaks. Hakkame uskuma kõikvõimalikke konspiratsiooniteooriaid

Muutused toovad endaga enamasti kaasa stressi, mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. „Kui muutuseid on ajas palju või need ei lõpe, paneb see intensiivsete protsesside jada meid pidevasse stressiseisundisse. Keeruliste küsimuste lahendamisega tuleb aga kõige loomingulisemalt toime just puhanud ja selge mõistus," kõneles Idea loovhommikul „Kuidas kasvada unistuste tiimiks?" väsimusest ja puhkamisest muutuste võtmes Tallinna Ülikooli õppejõud Kristjan Port.

Sagedased ettevõtte- ja tiimisisesed muudatused, kohanemine turu ja klientide nõudmistega, harjumine uute kolleegidega, uued tööülesanded, pidev enesearendamine - need kõik on paratamatu osa tänapäevasest organisatsioonist, mille sihiks on efektiivsus ja tulemuslikkus. Start-up'idele iseloomulikku kiirreageerimist ja paindlikkust proovivad juurutada ka klassikalisema ülesehitusega ettevõtted, kuid sellega kaasneb hulk stressi.

Porti sõnul otsib inimene iga muutusega kohanemisel võimalusi, kuidas lihtsamalt ja võimalikult väikse energiakuluga toime tulla. „Iga muutusega kaasneb mõningane stress. Pidev stress võib kaasa tuua kroonilise väsimuse ja võimalikud pikemaajalised tervisekahjustused. Hea ja kasulik väsimus toob sügava une. Juhul kui aga magama minnes und ei tule, oled juba endale tegelikult liiga teinud." Pideva väsimuse ja ülepingutamisega võib kaasneda läbipõlemine, kus inimene ei taju enam oma tegevuse eesmärki, vaid näeb ainult selle mõttetust. "Läbipõlemine on kui maja põlemine seestpoolt - fassaad on korras ja paistab igati hea välja, kuid sees valitseb tühjus," selgitas Port loovhommikul.

Töö tegemisele kulutatud aja, raha, ressursi ning oodatava tulemuse vaheline seos meenutab tagurpidi U-tähte: töö kvaliteet paraneb koos aja ja ressursi lisamisega kuni hetkeni, kus töövõime hakkab langema - siis teeb täiendav ressursi lisamine olukorra vaid halvemaks. Pordi sõnul aetakse kulutused seadmetele ja inimese eest hoolitsemine tihti omavahel segi. "Suurendades kõvera tipus olles kulutusi, saame vastu langeva töövõime viljad - rohkem vigu ja ettevaatlikkust ning vähem leidlikkust. Inimese puhul on mõistlik hoolitseda töövõime eest selle tõusu ajal, kui vaim särab ja inimene tahab töötada. Puhkepaus ei lisa kulutusi ja aitab töövõimele kaasa," selgitas ta.

Õppejõud lisas, et väsinud inimese jaoks on igasuguste otsuste tegemine keeruline. „Kui oleme väsinud, hakkame uskuma kõikvõimalikke konspiratsiooniteooriaid. Väsinuna kaob siht silme eest ja algab teiste süüdistamine - võib öelda, et stressiseisund teeb rumalaks." Just seepärast on oluline roll puhkusel ja stressi maandamisel. „Antiloop jaksab lõvi eest ikka aeg-ajalt ära joosta ning pääseb eluga. Kui ta peab aga kogu aeg oma elu eest jooksma, siis tema jõud raugeb. Inimene reageerib stressile samamoodi," lisas Port.

Idea loovhommikul esinesid lisaks Portile Elisa Eesti uute teenuste juht Kerttu Kriisk, Targa Töö Ühingu juht Ave Laas ning Helle Tõnts ja Kuldar Kullasepp Ideast, kes rääkisid tiimide loomisest ja usalduse tähtsusest meeskonnas. Lisaks tegi loovhommikul ülevaate Idea enda õppetundidest uute tiimide loomisel agentuuri digiinnovatsioonijuht Joao Rei.