Kõige suuremad optimistid on Eesti VKE-d, kellest tänavu ootab käibekasvu 92%, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja. Lätis on vastav osakaal 89% ja Leedu 87%, nii et sõltuvalt riigist on käibelangust kartvate VKE-de osakaal vähenenud 10% protsendi juurde.

Kuigi kiiret, üle 15-protsendilist käibekasvu prognoosivate Balti VKE-de osakaal ei ole mullusega võrreldes eriti muutunud, siis märgatavalt on tõusnud nn mõõdukate optimistide ehk kuni 15-protsendilist käibekasvu prognoosivate VKE-de hulk.

”Valdav enamus VKE-dest tegutseb kohalikul turul. Palkade ja ostujõu kasv andsid hoogu sisenõudlusele, mis omakorda on parandanud ettevõtete majandustulemusi. Seda kinnitavad ka statistikaameti andmed, et Eesti ettevõtlussektori kogukasum kasvas eelmisel aastal esialgsetel andmetel 4 protsenti. Kuigi lähiaastatel on oodata mõõduka majanduskasvu püsimist, ei pruugi vaid koduturule keskendumine edadspidi piisavalt leiba anda,” ütles SEB Panga jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.

Kohalikule turule müüb oma tooteid ja teenusid ligikaudu kolmveerand Balti VKE-dest ning uutele turgudele minekut kavandab tänavu 13% Leedu, 11% Eesti ja 7% Läti ettevõtetest.

Leppäneni sõnul tasub VKE-del konkurentsivõime säilitamiseks mõelda investeeringute suurendamisele. Võrreldes eelmise aastaga on investeerimishuvi kõige rohkem kasvanud Lätis, kus kuni 30 000-euroseid investeeringuid kavandab senise 22% asemel 36% VKE-dest (Eestis vastavalt 22% ja 25%) ning Lätis on veidi kasvanud ka suuremaid kapitalipaigutusi kavandavate ettevõtete osakaal.