ÄRILEHT MADRIIDIS | Euroopa lennundust ootab ees sama hull suvi kui mullu. Küll aga on hilinemistele piiri tõmbamiseks lahendus olemas
„Mul on kahju seda öelda, aga eelolev suvi ei saa olema eelmise aasta suvest erinev,” märkis Euroopa Komisjoni liikvuse ja mobiilsuse peadirektoraadi eestlasest peadirektor Henrik Hololei täna Madriidis toimunud rahvusvahelisel lennunduskonverentsil ATM Congress 2019, viidates kasvavate lennumahtude tõttu tekkinud olukorrale, mis tõi mullu suvel kaasa tohutult suure hilinenud lendude osakaalu.
Kui mullu püstitas Euroopa lennundussektor kõigi aegade rekordi – esimest korda leidis aset üle 11 miljonit lennu ja lennureisijate arv küündis 1,2 miljardini, näidates sellega ligi 4% kasvu võrreldes 2017. aastaga –, tõi see mullu suvel kaasa ka olukorra, kus iga viies lend hilines (kuni 26%) ja seda keskmiselt 49 minutit. Võrreldes 2013. aastaga on hilinemiste arv kasvanud 279% ehk sisuliselt kolmekordistunud.
Hololei selgituse kohaselt on just kasvavate lennumahtudega toimetulek üks kolmest suurest väljakutsest, millega Euroopa lennundus täna silmitsi seisab. Seejuures väärib väljatoomist, et üksnes ligi 15% juhtudel on lendude hilinemiste põhjuseks lennundussektori töötajate streigid ja 25% juhtudel kehvad ilmastikutingimused.
Ülekaalukalt suurimaks ehk 60% hilinemiste põhjustajaks olid lennuliiklusteenuse osutajate endi võimetusega kasvavate lennumahtudega toime tulla, sealhulgas ka personali vähesus. Hololei sõnul oli šokeeriv ka asjaolu, et 27% Euroopa lennuvõrgustikus hiljaks jäänud lendude taga oli mullu suvel üksainus lennuliiklusteenuse osutaja. "See ei ole ei vastuvõetav ega jätkusuutlik," toonitas ta.
Olukord pole siiski aga täiesti lootusetu. Eelolevale suvele mõeldes on oma kindla lahenduse välja pakkunud Euroopa Lennunavigatsiooni Ohutuse Organisatsioon ehk Eurocontrol. "Oleme otsustanud sel suvel ümber suunata väga suure osa praegusest lennuliiklusest,” rääkis Eurocontroli peadirektor Eamonn Brennan kohtumisel ajakirjanikega.
Tema selgitusel on Euroopas kaks tihedat lennuliiklussõlme, nö ristmikut, kus liiklus on väga tihe ja mis omalt poolt avaldavad mõju ka lendude hilinemisele. Üks neist asub Lõuna-Prantsusmaal, Marseille ümbruses ja teine Kesk-Euroopas. Seetõttu kavatsetakse teha olulisi muutusi neljas peamises lennukoridoris.
Nii nihutatakse Pärsia lahe riikidest tulevad ja Suurbritannia suunal liikuvad lennud koostöös Türgi, Bulgaaria ja Rumeeniaga põhjapoole. Suviste puhkuselendude populaarsel trajektooril, Kesk-Saksamaalt ja Poolast Hispaania ning Kanaari saarte suunal nihutatakse läänepoole Bresti kaudu.
Balkanimaadest ja Hispaaniast Ameerikasse suunduv trajektoor nihutatakse lõunapoole. "Et need lennud ei liiguks enam läbi Marseille õhuruumi," põhjendas Brennan. Neljandana nihutatakse Poolast ja Põhja-Saksamaalt alguse saavate üleatlandiliste lendude trajektoor põhjapoole.
"Erinevad osapooled on väga huvitatud meiega selles osas koostöö tegemisest," rääkis Brennan. Tema sõnul on see olnud väga suur töö, kuna on nõudnud erinevate Euroopa Liidu liikmesriikide lennuliiklusteeninduse ettevõtetelt valmidust plaaniga kaasa tulla.
Kui mullu kasutusele võetud leevendusmeetmega seati eesmärgiks vähendada hilinemisminutite arvu 5 miljoni võrra, siis sel suvel on eesmärgiks vähendada hilinemisi 19 miljoni minuti võrra. Eurocontroli plaan tähendab umbes 1000 lennu ümbersuunamist seniselt lennutrajektoorilt.
