SEB: II samba likvideerimise eest maksavad meie lapsed
Pensionifondide investeeringud ei mõjuta üksnes pensione vaid ka ettevõtlust, mistõttu ei tohiks olemasolevat süsteemi likvideerida, vaid pigem tuleks mõelda reformimisele, ütles SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin.
II samba ressursid, millele professionaalsed investorid otsivad parimaid võimalusi kasvuks, on investeeritud Euroopa ja suures osas ka Eesti majandusse. Tänu sellele on riigi majandus stabiilsem, võimaldades uusi töökohti ja majanduslikult tugevaid ettevõtteid. Eestis tegutsevad finantsasutused on investeerinud Eesti tänaste ja tulevaste pensionäride ressursse põllumajandus-, logistika-, ehitus- ja tööstusettevõtetesse ning Finance Estonia andmetel on selliseid ettevõtteid enam kui 100.
Pensionisüsteemi lõhkudes paneme tulevased maksumaksjad keerulisse olukorda, kirjutas Schamardin. Pensionikassa rahastamiseks tuleb valida lisaks pensioniea tõusule, mis on juba seadusesse sisse kirjutatud, veel kaks varianti: üldise maksukoormuse tõus ning töökohtade loomine ja võõrtööjõu kasutamine, mis suurendaks maksumaksjate hulka.
Vabatahtliku pensionisambaga on liitunud vaid iga seitsmes teises sambas osaleja, vaatamata riigipoolsetele suurepärastele maksusoodustustele nii kogumis- kui ka väljamaksefaasis. Teisisõnu: tavainimene eelistab igal juhul pensioniks kogumise asemel tarbimist siin ja praegu. Pensioniks kogumine peab Schamardini sõnul olema reguleeritud selliselt, et enamik ühiskonna liikmetest ei vaju pensionile jäädes vaesusesse, vaid on endale kogunud teatava rahalise tagavara.
Tuginedes kliendiuuringutele, saan öelda, et jättes kogumise vabatahtlikuks, hakkavad inimesed pensioni peale mõtlema alles 40. eluaastate teises pooles. See aga on liiga hilja, et pensioniks arvestatavat summat kokku saada. Kogumise teeb mõttekaks just pikk periood ja võimalus saavutada nn liitintressi efekt. See tähendab, et fondi teenitud tootlus hakkab omakorda tootlust teenima.
Investeerimine ehk oma raha väärtuse kasvatamine ei ole igaühele jõukohane tegevus. Seega ei tasuks olla sinisilmne ning loota, et kõik, kes saavad oma säästud II sambast kätte, tormavad kohe investeerima.
Eesti on välja töötanud hea süsteemi oma pensioniplaani loomiseks. See aga ei tähenda seda, et võiksime loorberitele puhkama jääda ning vajaminevad pensionireformid unustada. Kohustuslik kogumine ja varade professionaalne juhtimine on võimalus, mis arvestab inimloomuse nõrkustega ja aitab leevendada meie sajandi suurimat probleemi: töötava elanikkonna vähesust ja pensionäride rohkust. Paljude Eesti elanike jaoks on II sammas ainuke kapital, mida nad on oma elu jooksul kogunud. Muid sääste neil pole ega tule, lisas Schamardin.
