„Intresside vähendamise tõenäosust on väga raske hinnata. Pigem pean seda ebatõenäoliseks, sest finantseerijale on praegu garanteeritud hea tootlus," ütles Saks.

Veebruaris ütles Elroni juhatuse liige Riho Seppar, et käivad arutelud selle üle, kas oleks võimalik diiselrongide laenu refinantseerida

2010. aastal sõlmis AS Eesti Liinirongid ehk Elron riigihanke võitja Stadler Bussnang AG-ga lepingu 18 elektri- ja 20 diiselrongi ostmiseks. Rongid saabusid Eestisse aastail 2012-2014.

18 elektrirongi eest tasuti 79,5 miljonit eurot, millest 85% maksis Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Ent 20 diiselrongi eest tasub ettevõte 20-aastase kapitalirendi korras kokku 197,7 miljonit eurot. Sellest summast 96 miljonit on diiselrongide väärtus, 76,1 miljonit intressid ning ülejäänu kindlustus ja muud kulud. Niisiis tuleb diiselrongide intresse kahe kümnendi jooksul maksta peaaegu sama palju, kui oli elektrirongide hind kokku. Elektrirongide viimane ja diiselrongide esimene osamakse tehti 2014. aastal.

Merike Saks lisas, et praegust intressitaset vaadates tundub see küll kõrge, aga ajal, mil tehing toimus, oli see täiesti tavapärane. „Oleme finantseerijaga ühendust võtnud, et uurida, millistel tingimustel nad oleksid valmis lepingu avama, kuid vastust veel ei ole," lausus ta.