„Ilma transpordita on keeruline kaupa turustada või toota. Loomulikult mõjutab see kõikide teenuste ja tarbimise hinda, olgu see siis leib või ükskõik milline toode, mida inimene ostab. Tegelikult maksab lõpptarbija, Eesti riigi kodanik, selle kütusehinna kasvu osa kinni," ütles ta.

Tori sõnul paneb kallim kütus transpordifirmad otsima odavamaid variante teisel pool piiri, kuid see omakorda tähendab, et Eestil jäävad saamata aktsiis ja käibemaks. „Kui vaatame hinda, mis on lätlastel, leedukatel ja Poolas, siis Eestis on see kõige kallim," sõnas ta ja tõi välja, et vedude puhul, mis läbivad mitut riiki, vaadatakse kõigepealt kus on kõige odavam kütus ja selles riigis ka tangitakse. Kui Eestis oleks näiteks sama hind nagu Lätis või isegi odavam, siis toimuks tankimine siin. See omakorda tähendaks riigile suuremat sissetulekut maksude pealt.

Samuti tõi ta välja, et kuna Lõuna-Eestist pole väga keeruline lõunanaabrite juurde tankima sõita, siis odavama hinna puhul kaoks selle mõte ära.

Suuremad kulud tähendavad Tori sõnul ka seda, et hakatakse otsima skeeme, kuidas kokku hoida. See tähendaks kulude kärpimist näiteks investeeringute või tööjõukulude arvelt. „Ega head juhti ei suuda keegi näruse palgaga hoida. Teised sektorid võtavad paremad mehed ära, kuna palk pole tema töö vääriline. Ja sektor kannatab sellega, et tööjõud hakkab ära minema ja juba ka läheb," märkis ta.

„See on ahelreaktsioon, mis viib lõpuks niru teenuse, kehvema liiklusohutuse ja halvema inimese sotsiaalse kaitseni. Tööjõumaksude pealt kokkuhoidmiseks hakkab vohama ümbrikupalk," lisas ta.