Märtsis kukkus elektritootmine Eestis hüppeliselt
Tänavu esimeses kvartalis langes elektrienergia tootmine aastatagusega võrreldes 22 protsendi võrra 2413 gigavatt-tunnini. Tarbimine vähenes esimese kolme kuu kokkuvõttes kolme protsendi võrra, olles 2472 gigavatt-tundi.
Taastuvenergia osakaalu näitaja tarbimises oli märtsis 21,4 protsent. Seejuures suurenes taastuvenergia tootmine Eestis märtsis aastatagusega võrreldes 34 protsenti, ulatudes 186 gigavatt-tunnini. Hüdroenergia tootmine kasvas 102 protsenti ning tuuleenergia tootmine 73 protsenti, biomassist ja -gaasist toodeti aga eelmisel kuul üheksa protsenti rohkem energiat.
Lätis langes märtsis elektrienergia toodang kuue protsendi võrra 679 gigavatt-tunnini, samas Leedus suurenes elektri tootmine 18 protsenti, ulatudes 359 gigavatt-tunnini. Elektri tarbimine vähenes märtsis nii Lätis kui Leedus, langedes vastavalt viie protsendi võrra 643 gigavatt-tunnini ning nelja protsendi võrra 1056 gigavatt-tunnini.
Baltikumis tervikuna toodeti eelmisel kuul elektrit 1715 gigavatt-tundi ja tarbiti 2504 gigavatt-tundi elektrit ehk siis bilanss oli 789 gigavatt-tunniga puudujäägis.
Põhjamaades ulatus elektritoodangu maht märtsis 36 312 gigavatt-tunnini ja tarbimine 37 140 gigavatt-tunnini ehk siis puudujäägiks kujunes 828 gigavatt-tundi. Soome puudujääk oli eelmisel kuul 1723 gigavatt-tundi ja Norral vastavalt 1678 gigavatt-tundi, Rootsi seevastu oli 2362 gigavatt-tunniga ülejäägis.
Märtis imporditi Eestisse 256 gigavatt-tundi elektrit, mis on 91 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Sellest kolmveerand sisenes Eestisse Soomest. Elektrit eksporditi Eestist 124 gigavatt-tundi, eksport langes aastases võrdluses 70 protsendi võrra. Ekspordist liikus ligemale kaks kolmandikku Läti ja kolmandik Soome suunal.
