Üheks põhjuseks on asjaolu, et prominentideks on tõusnud sotsialistid nagu Alexandria Ocasio-Cortez, kes on rambivalgusesse tõstnud kriitikud, kellel vanasti poliitilisse peavoolu asja ei olnud. Aga lisaks sellele on kõige mõjuvõimsamad hääled hoopis ettevõtete juhid, kes vaieldamatult on ise praegusest mudelist kõige rohkem kasu lõiganud.

Mullu JP Morgan Chase’i juhina 30 miljonit dollarit teeninud Jamie Dimon pühendas aktsionäridele saadetud kirjas mitmeid lehekülgi nn Ameerika unistuse räsitusele ning äriettevõtete rollile selle taastamisel. Muuhulgas märkis ta, et kapitalism on miljardeid inimesi vaesusest välja toonud, kuid oleks vale öelda, et tal ei ole puudusi, oleks vale väita, et ta ei jäta inimesi kõrvale ning et mudelit ei saaks parandada.

Ta möönis, et ettevõtted- samuti nagu valitsused, ametiühingud ning erinevad huvigrupid -on muutunud väga enesekeskseks, viidates maksuseaduse aukudele, millega ettevõtted sellest mööda hiilida saavad. Olles sisuliselt ühiskonna probleemidest kasu lõiganud, võiksid nad nüüd neile probleemidele rohkem tähelepanu pöörata.

„Ameerika peab suurendama kulutusi infrastruktuuri ja haridusse ning see võib tähendada, et rikkust tuleb rohkem maksustada,“ märkis ta.

Samal nädalal tegi maailma suurima riskifondi asutanud miljardär sarnase avalduse, kuid veelgi karmima hoiatusega. Bloombergi arvutuste kohaselt ligi 17 miljardi dollari suuruse varaga Bridgewater Associatesi asutanud Ray Dalio tõdes, et tema poolt kõrgelt väärtustatud kapitalistlik süsteem toodab nüüd ebavõrdsust ning peab kas muutuma või välja surema. Ühe võimaliku arengu osana tõi ta välja rikkamate suurema maksustamise.

Ma olen kapitalist ning isegi mina arvan, et kapitalism on .
Ray Dalio

„Ma olen kapitalist ning isegi mina arvan, et kapitalism on purunenud,“ tõdes Dalio. Kellel sõnul on kapitalism jõudnud teelahkmele ning ameeriklased võivad kas seda koos reformida või tulevad muutused läbi konflikti.

Mitmed teisedki kapitalistid on jaganud Dalio kartust võimaliku revolutsiooni ees, kuid rohkem on neid, kes kordavad tema muret üha kasvava ebavõrdsuse ning sellega kaasneva populismi pärast.

Globaliseerumine ning tehnoloogilised muutused on toonud üha suuremal osale inimkonnast kasvava stressi ning elukvaliteedi languse ning kasvatanud väheste väljavalitute rikkust, kirjeldas kindlustusfirma Chubb juhatuse esimees Evan Greenberg ettevõtte aastaaruandes. „Süsteem on suuremat osa elanikkonnast alt vedanud,“ märkis edasikindlustusfirma Allegheny omanik Weston Hicks.

Suurfirmad alates General Electricust ning lõpetades Honeywelliga on lisanud populismi ning rahvusliku mitmekesisuse suhtes üha laialdasemalt leviva negativismi firmat kummitavate riskifaktorite loetellu. Ning üha rohkem ettevõtteid püüab näidata, et nende äril on aktsionäridele kasumi teenimise kõrval ka ühiskonna teenimise eesmärk.

Kapitaliste juhib hirm
Miks see toimub aga nüüd, kümme aastat pärast globaalset finantskriisi, mil aktsiaturud ning ettevõtete kasumid on jõudnud uute kõrgusteni ning vabariiklasest president Donald Trump on kärpinud ettevõtete tulumaksumäära ning leevendanud regulatsioone? Üheks põhjuseks on hirm.

"Osaliselt hirmutab neid poliitika,“ ütles 13 miljardi dollarilise mahuga Ford Foundationi president Darren Walker. „Neid hirmutab tõsiselt, et noored inimesed pooldavad majanduse juhtimisel üha rohkem sotsialismi. See fakt hirmutab neid väga“.

Gallupi mullune küsitlus näitab, et sotsialismi pooldavate 18-29-aastaste ameeriklaste arv püsib muutmatuna 51% tasemel, kuid nende osakaal, kes toetavad kapitalismi, on 2010. aasta 68% tasemelt kukkunud 45% tasemele.

USA 2020. aasta valimiskampaania peaks tooma rea kandidaate, kes sellele teemale rõhuvad. Alates suurte korporatsioonide lammutamise ning enam kui 50 miljoni dollari suuruse varaga eraisikutele „rikkuse maksu“ kehtestamise ettepaneku teinud senaator Elizabeet Warrendist kuni endise Starbucksi juhatuse esimehe Howard Schultzini, kes on rääkinud üha suurenevast kapitalismi kriisist.

„See on tõeline hirm, mis on muutnud sotsialistide ning vasakpoolsete maksude tõstmise, korporatiivsete regulatsioonide ning ettevõtteid puudutavate reformide ning vaba turumajanduse ettevõtete muutmise ideedest rääkimise igati legitiimseks,“ lausus heategevusorganisatsiooni Just Capitali juhatuse esimees Martin Whittaker, kelle sõnul tunnistavad ettevõtjad eravestlustes probleemi tõsidust. „Püütakse leida kapitalismi reformimiseks mõistlikku keskteed, kuid seda ei ole veel leitud,“ tõdes ta.

Sissetulekute ebavõrdsuse tagajärg
Paljude sõnul on kapitalistide tuntav surve aga sissetulekute ebavõrdsuse tagajärg. Just sissetulekute ebavõrdsus on kõigutanud paljude valijate usku vabaturumajandusse.

Paljude inimeste karikas on lihtsalt täis saanud.
Ray Dalio

Viimasel aastal on suuremat poolehoidu leidnud ka patriootlike miljonäride lobiühendus, mis juba alates 2010. aastast on rõhunud rikastele suuremate maksude kehtestamise vajadusele. Ühenduse juht Morris Pearl ütleb, et paljud targad inimesed on äkki mõistnud, et paljude inimeste karikas on lihtsalt täis saanud. „Kui kapitalism ellu jääb, tuleb tal seda tunnistada,“ tõdeb ta.

Kui avalikkuse viha ebavõrdsuse vastu kasvab, peavad kapitalistid mõtlema sellele, kuidas ennast elus hoida, mitte ainult süsteemi. „Kui on valida hangu või maksude vahel, siis ma valin maksud,“ kinnitas Pearl, kelle sõnul on paljud ettevõtjad siiski kahepalgelised.

Nii ütleb ta, et kuigi Dimon pooldab kõrgemaid eraisikute makse, toetab ta sõnades vabariiklaste ettevõtete maksukärpeid. „On hea omada JPMorgani aktsiaid, kuid see ei tee suurema osa inimeste elu kuidagi paremaks. See on sama, kui rääkida koolide ja sildade ehitamise vajalikkusest, kuid oodata, et keegi teine selle kinni maksab,“ rääkis ta.

Olukord on sarnane sellele, kui Amazoni asutaja Jeff Bezos kutsus aprillis oma jaemüügi konkurente üles nende firma 15-dollarilist miinimumpalka üle lööma, mille peale üks Walmarti juhtidest sotsiaalmeedias vastas: „Hei teie jaemüügi konkurendid (te teate, keda ma silmas pean), kuidas oleks, kui te oma makse maksaksite?“.

Dimon tunnistab, et Ameerika ärijuhtide usalduse tase ei ole just kõrge ning paljud inimesed ei kuula neist sadu kordi suuremat tasu saavate juhtide soovitusi. Ükskõik milline firmajuht sissetulekute ebavõrdsuse teema ka üles võtab, riskib ta ebamugava aruteluga tema enda isiklike sissetulekute teemal.

Ka Jeesus Kristus ise ei ole 500 korda rohkem väärt kui keskmine töötaja.
Abigail Disney

Uuringute kohaselt teenis keskmine USA suurfirma juht mullu 254 korda rohkem kui keskmine (mediaan) töötaja. Iga kümnes juht teenib aga 1000 korda töötajast rohkem.
40 aastat tagasi oli see kordaja alla 30. „Ka Jeesus Kristus ise ei ole 500 korda rohkem väärt kui keskmine töötaja,“ lausus filmitootja Disney pärijanna ning patriootlike miljonäride liige Abigail Disney.

Reformide vastu töötab ka asjaolu, et pole üksmeelt kapitalismi muutuse vajalikkuses. Iga reformimise algatuse vastu on mõni sõnavõtja, kes senini räägib 1970-ndatel Milton Friedmani poolt populariseeritud aktsionäride ülemuslikkuse mudelist. Retoorika kõlab: „Vabaturg on töötanud viimase 40 aasta jooksul edukalt. Miks peaks seda muutma?“.

Osad ettevõtjad, näiteks arvutimagnaat Michael Dell on rikaste kõrgema maksustamise vastu, sest ei usalda valitsust selle raha kasutamisel. Nagu Dell Davosi Majandusfoorumi arutelul tunnistas, usaldab ta enda heategevusfondi oma vara laialijagamises valitsusest rohkem.

Aga nagu tõdeb konsultatsioonifirma McKinsey emeriitpartner Dominic Barton, on muutused vajalikud. Brexiti poolt antud populistlikud hääled ning Donald Trump on üha enamatele süsteemis olevatele inimestele selgeks teinud, et parem oleks seda süsteemi parandada, tõdes ta.

Ford Foundationi juhi sõnul on proovikiviks, kui palju tegelikke samme selles suunas astutakse. „On hea, et juhatuse esimehed ebavõrdsusest räägivad. Nüüd on tarvis, et nad ka tegutseksid,“ ütles ta, lisades, et on selles osas ettevaatlikult optimistlik, sest üha rohkem ärijuhte on valmis astuma samme, mis lühiajalises perspektiivis neile kasuks ei tule, kuid on pikaajalises perspektiivis kasulikud ettevõttele ning riigile.