Sõerd: aktsiiside langetamine vähendaks piirikaubandust 90%
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon algatas täna eelnõu alkoholiaktsiisi määrade langetamiseks. Mida kauem otssutamisega viivitada, seda keerulisemaks piirikaubadnuse tõrjumine läheb, kirjutab Aivar Sõerd.
Piirikaubandus on silmatorkavalt tõsine probleem, mis on tekitanud tekitatud arulageda aktsiisipoliitika tulemusena. Asi pole ainult kaotatud maksutuludes, mis Läti riigieelarvesse sõidutatakse, vaid täielikult läbikukkunud aktsiisipoliitikas selle kõigi aspektides. 2016. aasta lõpus kinnitatud õllekatsiisi määra 70 protsendiline tõus andis tugeva tõuke piirikaubanduse kasvuks. Maksutulude loovutamine on vaid üks aspekt, läbikukkumine on ka see, et alkoholitarbimine on pigem kasvanud kui vähenud. Lätist tuuakse tarbimiseks suures koguses alkoholi, mis on maksustatud madalamalt kui enne aktsiisitõuse.
Rahandusministeeriumi andmetel hõlmab piirikaubandus neljandiku turust. Asjakohased pole viited sellele, et piirikaubandust on ka mujal. Turu mahuga võrreldes sama suure osakaaluga piirikaubandust nagu Eesti ja Läti piiril, me mujal Euroopa Liidus ei leia.
Mida kauem otsustamisega viivitada, seda keerulisemaks piirikaubanduse tõrjumine läheb. Tarbijate käitumisharjumused süvenevad, aktsiisikaupade müügikanalid piiril laienevad ja kasvab piirikaubanduse objektiks olevate kaupade sortiment. Piirikaubandus tekitab kahju ka majandusele tervikuna, kannatavad meie kaubandusettevõtted ja tootjad. Kasvab ka varimajandus, sest aktsiisikaupade koguseid tuuakse ka edasimüügiks.
Kahe viimase aastaga on võrreldes eelarveseadusega kütuse-, tubaka- ja alkoholiaktsiisi ning aktsiisikaupadelt arvestatud käibemaksu laekunud 357 miljoni eurot vähem. Rahandusministeeriumi ametlikel andmetel jääb ka tänavu ainuüksi lõuna piirikaubandusest saamata maksutulu 95 miljonit eurot. Teist sama palju on kahju tuleb põhja piirikaubanduse kadumisest. Aastane kahju ületab summat, mida kuidagi eelarvest ei leita, et ellu viia erakorraline pensionitõus.
Probleem iseenesest ei lahene
Lahenduseks ei saa olla muud meetmed kui aktsiiside langetamine. Kui piirikaubanduse tekitasid aktsiisitõusud, siis piirikaubandust saab tõrjuda aktsiisilangetusega.
Eelmise aasta oktoobris viis KPMG läbi uuringu, mille raames küsitleti 500 tarbijat. Küsitleti ka suurimate jaemüügikettide ostuvaldkonna juhte. Kõik jaeketid olid nõus rakendama senisest madalamat juurdehindlust eesmärgiga saada alkoholimüük Läti piirilt tagasi Eesti kauplustesse. Tootjate arvutused ja prognoosid näitavad, et aktsiisimuudatustega kaoks 90% lõunapiiri kaubandusest ja hakkaks taastuma põhjapiiri kaubandus.
Piirikaubanduse probleem iseenesest ei lahene. Sellest tulenevalt algatas Reformierakonna fraktsioon täna seaduseelnõu, mis langetaks alkoholiaktsiisi. Eelnõu sisendina on kasutanud eelmise aasta oktoobris valminud konsultatsioonifirma KPMG poolt koostatud analüüsi. Selle lühikokkuvõte on, et Läti-suunalist piirikaubandust on võimalik edukalt tagasi pöörata. Uuringu oluliseks osaks ja sisendiks oli uuringu raames Kantar EMOR-i tehtud küsitlus. Selle kokkuvõte oli, et kui õllekohvri hinnavahe Lätiga oleks alla 2 euro ja viina hinnavahe alla 1 euro, siis 90% ostjatest enam Lätti ei sõidaks.
Uue võimuliidu koalitsioonileppe aktsiisipoliitika punktide sõnastusest saavad osapooled aru erinevalt. Aga vähemalt teema adresseerimine annab kinnitust sellest, et eelmise valitsuse tehtud vigu hakatakse lõpuks tunnistama. Tehtud vead on vaja ka ära parandada. Koalitsiooni osapoolte senised seisukohad ei anna lootust, et vigade parandamine valituses edeneks vajalikus tempos. Seega on igati põhjendatud lahendus teemaga edasiminekuks, et seadusemuudatused piirikaubanduse tõrjumiseks algatab riigikogu.
