GRAAFIK | Mis on need seitse riigifirmat, kus majandusministeerium soovitab riigil osalust vähendada või suisa maha müüa?
„Tagamaks võrdne kohtlemine turgudel, kus erasektoris tegutsevad äriühingud saavad konkureerida riigi osalusega äriühingutega, ei pea riik osaluse valitsejana pikemas perspektiivis otstarbekaks riigi osalemist äriühingutes, millel on üksnes tulu teenimise eesmärk ning puuduvad avalikud eesmärgid,” märgib MKM ülevaate sissejuhatuses.
Ka ütleb ministeerium, et valdkonnas, kus turg toimib tõrgeteta, ei pea riik olema turuosaline, vaid regulaator. „Reguleeritud turu tingimustes, kus on toimiv konkurentsi ja tarbijajärelevalve, puudub riigil vajadus ettevõtluses omanikuna osaleda,” põhjendab MKM, kelle valitsusalasse kuulub 19 riigifirmat.
Kui valdavalt avalike eesmärkidega ettevõtteid on nende seas 13, siis äriliste eesmärkidega riigifirmasid on kuus. Need on rahvuslik lennufirma Nordica (ärinimega AS Nordic Aviation Group), sellega seotud lennukite omanik OÜ Transpordi Varahaldus, postifirma AS Eesti Post, raudtee logistikafirma AS Operail, teehooldega tegelev AS Eesti Teed ning sadamateenust pakkuv AS Tallinna Sadam.
Ministeerium esitab ülevaates seisukohad Eesti riigi osaluse suhtes kõigis neis 19 ettevõttes. Seejuures jagab MKM ettevõtted kolme gruppi: need, mis võiks täielikult maha müüa, need, kus tuleks viia läbi täiendav analüüs müügi või võimaliku osaluse vähendamise osas ning kolmandana need firmad, kus riik peaks säilitama oma senise osaluse.
Erastamist võiks kaaluda ka Nordica ja Transpordi Varahalduse puhul
Ettevõtteid, mida MKM soovitab täielikult maha, on kaks. Neist esimene on AS Eesti Teed, mille müügist on valitsus juba paar aastat ka rääkinud. Ministeerium märgib oma analüüsis, et võrreldes 2012. aastaga on konkurentsiolukord hooldeteenuste turul viimasel ajal paranenud ning 2017. aasta alguses läbi viidud riigiteede hooldushangetel osales keskmiselt viis ettevõtet.
Nii on MKM-i ettepanek, et selle aasta esimeses pooles tuleks lõpule viia ettevõtte ümberstruktureerimine, et saaks aasta teises pooles ettevõtte maha müüa selle raamatupidamisliku väärtusega 14 miljonit, kuna see on kõrgem kui eksperdi poolt 2018. aasta novembris hinnatud turuväärtus.
Ka teeb MKM ettepaneku viia hiljemalt selle aasta lõpuks läbi täiendav analüüs juba eelmise valitsuse poolt väljakäidud AS-i Operail kuni 49%-lise osaluse müügi osas, et pärast seda saaks ministeerium välja tulla juba konkreetsete ettepanekutega, kuidas seda teha.
„Riigi omanduses oleva kasumile orienteeritud veo-ettevõtja kaudu aidatakse tagada raudteeturu toimimine ja konkurentsivõime. Samas tagatakse uutele veo-ettevõtjatele võrdsed võimalused turule sisenemiseks ja turul tegutsemiseks,” kirjutab MKM, toonitades, et äriühing peab suutma teenida tagasi oma kapitalikulu, tagama veeremi investeeringud ning maksma omanikutulu.
Selle kõrval analüüsis MKM veel nelja tema valitsusalasse kuuluva ettevõtte võimalikku osaluse võõrandamist. Need olid Eesti suurim metroloogiliste teenuste osutaja AS Metrosert, insener-tehnilisi konsultatsioone andev AS Teede Tehnokeskus, Nordica lennukite omanik OÜ Transpordi Varahaldus ning ka riiklik lennufirma Nordica (ärinimega AS Nordic Aviation Group).
Esimese kahe osas ütleb ministeerium, et on sel aastal analüüsinud nende tegevust põhjalikumalt, et otsustada, kas ja milliste teenusesegmentide osas on riigi osalust mõistlik pikemas perspektiivis säilitada ja millistest tegevustest on riigil mõistlik loobuda.
Kuigi selle analüüsi käigus kaaluti ka kahe ettevõtte ühendamist, tuli välja, et oluline ühisosa ettevõtete vahel puudub, mistõttu ei kaasneks liitmisega märkimisväärset kulude kokkuhoidu ega kiiret, olulises suuruses kasvavat teenuste müügimahtu. Sellest tulenevalt leidis MKM, et neid kahe tema valitsuse alla kuuluvat ettevõtet ei ole mõtet ühendada.
Kui Metroserdi puhul on MKM-i ettepanek jätta ettevõte ka edaspidiseks riigi omandisse, siis teine lugu on Teede Tehnokeskusega. Selles osas teeb MKM ettepaneku kaaluda TTK võõrandamist tervikuna enampakkumise teel. „Riik ei pea omama ettevõtet valdkonnas, kus turg toimib tõrgeteta ning mille võõrandamine ei suurenda julgeolekuriske ega ohusta elutähtsate teenuste osutamist,” põhjendab ministeerium.
Kui nii Metrosert kui ka Teede Tehnokeskus täidavad valdavalt avalikke eesmärke, siis Transpordi Varahaldus ja Nordica on ennekõike ärilistele eesmärkidele keskendunud. Just seetõttu teeb MKM ettepaneku kaaluda tulevikus mõlema ettevõtte puhul kas enamus- või vähemusosaluse võõrandamist. Nordica osas lubab MKM sel aastal analüüsida, kas riigi osalus vajab säilitamist või mitte.
Osalust võiks vähendada Eleringis ja Eesti Postis
Kuigi võiks eeldada, et just äriliste eesmärkidega ettevõtetes soovitab MKM Eesti riigil oma osalust vähendada või neid suisa täielikult maha müüa, siis on ministeeriumi analüütiku Regina Raukase koostatud dokumendis veel mõned avalike eesmärkidega ettevõtted, mille puhul võiks valitsus pikas perspektiivis kaaluda oma osaluse vähendamist.
Näiteks, kuigi täna peab MKM vajalikuks 100%-lise osaluse säilitamist võrguettevõttes Elering AS ka järgmistel perioodidel, ei välista ministeerium pikemas plaanis võimalust äriühingut osaliselt erastada.
Ka märgib MKM, et turunõudluse tulemusel on kohalikust postiettevõttest AS Eesti Post saanud logistikateenust pakkuv rahvusvaheline ettevõtte. Kuna tänased seadused võimaldavad ka teistel ettevõtetel opereerida sarnaselt Eesti Postile üleriigilist jaotusvõrku ja avaliku konkurssi korral teha oma pakkumise universaalse postiteenuse osutamiseks, nendib ministeerium, et sellises olukorras võib muutuda küsitavaks riigi 100% osaluse hoidmise vajadus postifirmas.
Sellega seonduvalt teeb MKM ettepaneku kaasajastada postiseadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte. Ühtlasi soovitab ministeerium viia Eesti postiturgu puudutav regulatsioon vastavusse muutunud olukorraga postiturul, lähtudes põhimõttest, et jätkusuutliku universaalse postiteenuse osutamiseks peavad olema parimal viisil kaitstud nii teenuse kasutaja kui ka universaalse postiteenuse osutaja huvid.
Kuigi eelmisel aastal viidi ka AS-i Tallinna Sadam vähemusosalus börsile – selle tagajärjel vähenes riigi osalus ettevõttes 67,03%-ni –, ei pea MKM mõttekaks lähiajal oma osalust selles ettevõttes veelgi vähendada. Ka ülejäänud MKM-i valdusalasse kuuluvate riigifirmade puhul soovitab ministeerium säilitada senise, 100%-lise osaluse.
Kuigi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alla kuulub kõige enam riigifirmasid, on ta üks kuuest ministeeriumist, kelle valitsemisalas on riigile kuuluvaid ettevõtteid. Lisaks MKM-ile on riigifirmasid ka sotsiaal-, keskkonna-, rahandus-, justiits- ja maaeluministeeriumi all. Kokku jääb riigifirmade arv alla 30.
