Tippjuhtide uuring: vahe ettevõtete võimekuse ning globaalsete riskide vahel kasvab, vaid pooled tippjuhid usuvad, et neid saadab edu
Kiireneva keskkondliku, majandusliku ning tehnoloogilise murrangu ajastul üritavad tippjuhid tagada jätkusuutlikku kasvu läbi suurema paindlikkuse. Ainult nii saab ümber kujundada ärimudeleid ning võistelda stagneerunud turudogmadega.
Üks peamisi väljakutseid on eristada revolutsiooni evolutsioonist. Tihti paigutatakse see ajateljele, mis tänaseks on pöördunud vastupidiseks, selgitas KPMG Baltics partner ja nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere. Reeglina on majandusarengu mootoriks muutused tehnoloogias, mis avalduvad pika aja jooksul. Valitsev konsensus paigutab revolutsiooni ajateljele 2000 - 2050. Samas evolutsioonilised muutused toimivad kiiresti. Ettevõtlusliigid ja ärid võivad välja surra aastate jooksul- näiteks kasvõi põlevkivienergeetika.
Tänavune KPMG Global CEO Outlook näitas, et napilt pooled tippjuhtidest on veendunud, et neid saadab edu, aga nemadki jäävad pigem realistlikuks. Kui 2018 aastal ennustas 55 protsenti küsitlusele vastanutest mõõdukat kaheprotsendilist kasvu järgmiseks kolmeks aastaks, siis tänavu on nende osakaal langenud 53 protsendini. Enamus vastajatest näeb järgmise kolme aasta globaalset majanduskeskkonda pigem positiivsetes toonides, kuigi ka nende hulk on aastaga langenud 67-lt 62-le protsendile. Tööjõuturu tugevust peegeldab asjaolu, et 36 protsenti tippjuhtidest kavatseb järgmise kolme aasta jooksul kasvatada oma töötajate arvu enam kui kuus protsenti.
„Edu tagamiseks peab tänane tippjuht olema äärmiselt kohanemisvõimeline," lisas KPMG Baltics nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere. „Praeguse majanduskeskkonna ebakindlus ja volatiilsus eeldavad teistsuguseid juhiomadusi. Enam pole küsimus pelgalt oma turupositsiooni kaitsmises ning konkurentsieelise säilitamises - tänasel tippjuhil peab olema julgust ärimudelit kardinaalselt muuta ning luua strateegilisi partnerlussuhteid. Sealjuures tuleb kaaluda erinevaid ühinemise ja ülesostmise strateegiaid ning investeerida oma töötajate oskustesse."
Kliimamuutus toob endaga arvukad ettevõtlusriskid
Mitmed tippjuhid rõhutasid uuringus, et kliimamuutusest on saanud nende ettevõtete kasvule üks suurimaid takistusi. Esmakordselt viie aasta jooksul märgiti kliimamuutus kõige olulisema murekohana, alles sellele järgnesid tehnoloogia, geopoliitika ning tootmisega seotud riskid. Samas on kõik nimetatud riskid tippjuhtide jaoks väga aktuaalsed ning see näitabki, kuivõrd keerulises keskkonnas ettevõtjad peavad täna laveerima.
Innovatsioon eeldab uusi juhte
Valdav osa tippjuhtidest, tervelt 84 protsenti usuvad, et „kiire põrumise" kultuur on tänases turuolukorras eduka tegutsemise eeldus, kus ebaõnnestumistest tuleb teha kiireid järeldusi. Samas ainult 56 protsenti vastajatest tunnistas, et nad on suutnud seda kultuuri oma organisatsioonis juurutada. Tervelt kaheksa tippjuhti kümnest soovivad teha muudatusi ettevõtte juhatuses, et murda status quo ning tagada ettevõtte konkurentsivõime.
Küberturvalisus on innovatsioonistrateegia eelduseks
Küberturvalisusega seonduvad riskid on endiselt aktuaalsed, kuid võrreldes möödunud aastaga on need langenud teiselt kohalt neljandale. 2019. aastal leiavad enamad tippjuhid, et jõuline küberstrateegia on kriitilise tähtsusega eeldus usalduslike partnerlussuhete loomisel. Koguni 71 protsenti vastanutest leidsid, et infoturbel on võtmeroll nende laiemas innovatsioonistrateegias.
Oskusteavet hangitakse läbi ühinemiste ja ülesostmiste
Paljude tippjuhtide jaoks on ühinemised ja ülesostmised parim viis kiiresti ning hüppeliselt tõsta oma digitaalset võimekust. Proaktiivsel laienemisstrateegial on oluline roll koguni 84 protsendi tippjuhtide järgmise kolme aasta plaanides. See ambitsioon tõukub asjaolust, et ühinemised ja ülesostmised aitavad ärimudelit ümber kujundada kiiremini kui orgaaniline kasv.
Kas investeerida inimestesse või tehnoloogiasse?
Kui küsida tippjuhtidelt: kas ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamisel on prioriteediks uue tehnoloogia hankimine või pigem oma meeskonna arendamine, siis 68 protsenti ettevõtjatest peab oluliseks just tehnoloogia uuendamist.
Tehisintellekt on jätkuvalt pigem sõnakõlks
Kuigi kõik tippjuhid on enda hinnangul kursis tehisintellekti võimekusega, on kõigest 16 protsenti vastanutest leidnud viisi, kuidas seda oma äritegevuses ka reaalselt rakendada ning 31 protsenti on tänaseks käivitanud pilootprojekte. Samas üle poole vastanutest, 53 protsenti on endiselt äraootaval seisukohal ning on tehisintellekti rakendamisel pigem konservatiivsed. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele nagu ohustaks tehisintellekt inimeste töökohti, on 65 protsenti tippjuhtidest hoopis veendunud, et tehisintellekt ja automatiseerimine loob töökohti juurde rohkem, kui neid kaotab.
Oleme sisenenud uude juhtimise ajajärku
„Ellujäämiseks vajalik paindlikkus põhineb kombinatsioonil tippjuhile omastest instinktidest ning samas usaldusest andmepõhiste järelduste suhtes. Strateegilised otsused eeldavad objektiivseid ja kallutamata andmeid. Enam ei piisa kvantiteedipõhisest analüüsist, vaid tippjuhid peavad rakendama tehnoloogiat tuvastamaks kvaliteetne andmestik. Ainult selle põhjal on võimalik tagada oma organisatsiooni vastupidavus heitlikes turutingimustes," ütles KPMG Baltics ärinõustamisteenuste ja IT valdkonna juht Tarmo Toiger.
