Paned töötajad omavahel konkureerima? Halb mõte: siis jäävad alles ainult mehed
Miks on nii akadeemilises kui ettevõtlusmaailmas naisi vähem kui mehi? Suurbritannia professoritest on naisi vaid 25% ning Fortune 500 juhtide edetabelis vaid 5%.
Käitumisökonomistid on viimasel ajal tulnud välja mitmete uute selgitustega, miks naisi nii hariduses kui tööturul vähem on. Uuringud näitavad erinevusi eelistustes, uskumustes ning stereotüüpides.
Üks selliseid käitumismehhanisme on võitlusvaim, soov teistega võistlusse asuda. See iseloomujoon lubab prognoosida nii karjäärivalikuid kui sissetulekut. Katsed näitavad, et naised pigem hoiduvad võistlusest.
Naised uuele katsele ei lähe
Autorite katsed kinnitavad, et konkurentsis alla jäädes naised suure tõenäosusega enam uuele katsele ei lähe.
Laboritingimustes mõõdavad majandusteadlased võitlusvõimet nii, et pakuvad inimestele võimalust oma panuse eest valida erinevate auhinade vahel. Valikus on puhtalt personaalselt isikliku tulemuse eest antav suurem auhind, kui ühe katsealuse tulemus konkurendi oma edestab. Sellise valikuga silmitsis seistes, kalduvad naised valima turvalisema, mitte võistlusliku variandi. Autorid väidavad, et elus tekib sageli võimalusi uuesti teistega konkureerimist proovida (näiteks karjäärivõimalus või akadeemilise keskkonna rahastusvõimalused). Seetõttu on oluline mõista, kuidas inimesed läbikukkumisele reageerivad.
Autorite katses pidid tudengid lahendama lihtsid aritmeetilisi ülesandeid. Lisaks pidid nad valima, kas soovivad saada iga õige vastuse eest fikseeritud tasu või kaks korda suurema summa, kui edestavad teist võistlejat. Kuidas need valikud pärast mitme ringi läbimist muutusid? Need katsealused, kes valisid konkurentsivõitluse variandi ning võitsid, jätkasid samamoodi soost sõltumata. Sooline lõhe ilmnes aga nende seas, kes valisid küll esimeses ringis võitluse, kuid kaotasid. Kui meeste seas vähenes kaotuse järel järgmises ringis võistluse valinute osa 24%, siis naiste seas oli loobijate protsent enam kui kaks korda kõrgem: 59%.
Tipptulemuste püstitajate seas vahe veelgi suurem
Huvitaval kombel oli sooline lõhe veelgi märgatavam tipptulemuste tegijate seas. Kõrge tulemusega mehed ei lasknud end kaotustest segada, samas kui kõrge tulemusega naised olid pärast kaotust 56% vähema tõenäosusega valmis uuesti võistlema.
Katsest järeldus, et esiteks olid naised juba eos vähem valmis teistega konkureerima ning isegi need, kes algselt olid valmis võitlusesse asuma, loobusid sellest pärast tagasilööki.
Autorite sõnul on nende uuring oluline, sest just kõrgete tulemuste saavutajatelt, kes on valmis võistlema, oodatakse karjääris edenemist. Nii tõdevad autorid, et nende eksperiment tõestas, et kõrge potentsiaaliga naised võivad varakult loobudes kaotada kõige rohkem.
Kokkuvõttes tõdevad autorid, et läbikukkumine on pika ning eduka karjääri vältimatu osa. Osadel aladel, nende seas akadeemiline karjäär ning kunst, on läbikukkumine edust sagedasem ka väga edukate inimeste puhul ( mõelge kasvõi sellele, kui väikese osa kaastöid mainekad teadusajakirjad avaldavad). Uuringutulemused näitavad, et varase staadiumi ebaõnn võib eriti kalliks maksma minna naistele, kes sellist karjääri planeerivad. Ühe töökollektiivi juhtkonna mitmekesisuse suurendamise võimalusena pakuvad nad välja konkurentsi pehmendamise. Nii näiteks võiks saavutusi hinnata absoluutskaalal mille võitjate ning kaotajatega võistluses. See tähendab, et boonusskeemid, kus töötajat väärtustatakse oma otseste kolleegide edestamisel asendatakse skeemidega, kus mõõdetakse absoluutset tulemust või asendatakse üksikisikute võistlus meeskonnavõistlusega. Niimoodi luuakse koostööle tuginev keskkond, mis tõmbab ligi mitmekesisemaid talente, kuid ka elutervest konkurentsist ei pea loobuma.
